/nginx/o/2014/05/10/3018826t1h2ff2.jpg)
Juhul kui Hiina majanduse kasv tõepoolest peatub ja seda ei suudeta turgutada, siis on krahh reaalne, samas on tõenäolisem turgude taastumine, ütles SEB Panga aktsiaturgude analüütik Kristofer Vähi.
SEB: kui Hiina kasvu ei suudeta turgutada, on krahh reaalne
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Viimaste päevade börsilangus sai hoo sisse eelkõige Hiinast. Hiina majandusnäitajad nagu eksport ja tööstustoodang on viimasel ajal jäänud turuosaliste ootustele alla. See viitab oodatust aeglasemale kasvule nii Hiinas kui ka kogu maailmas. Seepeale Hiina devalveeris oma jüaani, mis muudab Hiina kaubad konkurentsivõimelisemaks, kuid saatis turgudele signaali, et Hiina valitsus on mures oma maailma suuruselt teise majanduse arengu suhtes,» kommenteeris Vähi BNSile.
«Peale selle on investorid mures USA intressimäärade tõstmise pärast, mis võib juhtuda juba septembris ja mis teeks ettevõtete elu keerulisemaks,» lisas analüütik.
Hiina on moodustanud umbes poole kogu maailma iga-aastasest kasvust. «Kui Hiina kasv tõepoolest peatub ja seda ei suudeta turgutada, siis on krahh reaalne, sest ülepaisutatud riskivarade hinnad üle maailma peavad kohanduma reaalsusele, milleks on oodatust madalam kasv. Sellel oleks kindlasti arvestatav mõju ka Eestile, sest Eesti on väga avatud majandus, mille SKT-st üle 80 protsendi on seotud väliskaubandusega,» rääkis Vähi.
Tõenäolisemaks peab SEB aga Vähi sõnul stsenaariumit, kus Hiina võtab edasisi samme majanduse elavdamiseks ja turud taastuvad. «Selline keskpankade toel püsiv majanduskeskkond on küll üsna tehislik, kuid on senimaani suutnud hoida majandust stabiilsena ning pole põhjust eeldada, et see nüüd muutub,» selgitas ta.
Viimastel päevadel toimunud rubla kursi langus vähendab Vähi sõnul suuresti Venemaa ostujõudu ning Eesti ettevõtted, kes sinna ekspordivad, on otseselt ohus ja on sunnitud otsima uusi turge. «Samas on pärast sanktsioonide rakendamist langenud Eesti ekspordi osakaal Venemaale märgatavalt – 12 protsendilt 6 protsendile. Samal ajal on koguekspordi langus olnud marginaalne, mis näitab, et meie ettevõtted on saanud muutliku olukorraga hakkama,» ütles analüütik.
Ka kütusehindade langus mõjub Venemaale pikas perspektiivis laastavalt, sest umbes 50 protsenti nende riigieelarvest koosneb kütustega seotud maksudest. «Neil peaks olema küll mõne aasta jagu reserve eelarve tasakaalus hoidmiseks, kuid kui madalad kütusehinnad jätkuvad, siis otsene mõju on see, et valitsuse kulutused, mis moodustab umbes 20 protsenti SKT-st, langevad.»
See vähendab Vähi sõnul infrastruktuuri-, sotsiaal- ja muid kulutusi, mis kandub edasi ettevõtetele ja eraisikutele, kelle nõudlus väheneb, muu hulgas Eesti kaupade vastu.