Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Vaata, kust soovitab Mihkel Raud burgerit osta

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Tarbija24
Copy
Raua kolmikus teisele kohale jäänud Dineri eine.
Raua kolmikus teisele kohale jäänud Dineri eine. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Mihkel Raud avaldab oma blogis hämmastust selle üle, et burgerit peetakse kahjulikuks ning avaldab oma lemmikburgerikohtade esikolmiku.

«Kui vanaema teeb kotletti ja pakub selle kõrvale viilu saia, huilgab terve pere vaimustusest. Kui vanaema kotleti aga kahe saiaviilu vahele suskab ja kogu kupatusele veel tükikese tomatit ning teise sibulat lisab, muutub toit äkki surmavaks. Kus on loogika?» küsib Raud oma blogis.

Raua burgerikohtade esikolmik:

3. Uulits (Tallinn, Kadaka tee 135a)

Kolmandal auhinnalisel kohal platseerub Tallinna burksisõprade viimase aja tuliseim jututeema – «Uulits». Kadaka Selveri vastas paiknevas meeldivalt sisekujundatud putkas pakutakse müriaadi kõikvõimalikke burgereid ning vrappe, alates klassikalisest (topelt)juustuburgerist, lõpetades ilmselgete veidrustega nagu «kitsejuustu-peedimoosi ja sinepi-meekastme burger» ning «steigivrapp punase veini-portobello kastme, maasika ja rukolaga».

Vaatamata tarbetult pikale menüüle vaevab see tõbi muide kõiki kohalikke burgerimaju, on Uulitsas pakutav burks kaunis lähedal sellele, mida veendunud burgerihull on harjunud paremates Ameerika urgastes seedetrakti sisestama. Kartulid olid minu maitsele liiga magusad ja «Paksuke» (kahe pihviga burks) oleks võitnud tiba jämedamatest saiakäntsakatest (praegused grillitud saialaastukesed tõid meelde üheksakümnendail legendaarse peldikubaari juures tegutsenud Tallgrilli kulinaarsed katsetused). Üldiselt on Uulits aga kogu haip'i väärt. Meedliva vibe’iga putkat täitis Steppenwolfi «Born to Be Wild» ja seletamatagi selge, kui härdaks see minusuguse gerondi tegi. Kindel ma-tulen-siia-tagasi-koht.

2. Diner (Tallinn, Vabaduse puiestee 39)

Kunagise legendaarse Iirise kohviku majakeses Vabaduse puiesteel tegutseb juba mõnda aega burgerimaja nimega Diner. Kui mu info paika peab, veavad seda kohta samad tüübid, kes mõne aja eest Vesivärava tänaval kohaliku burgerielu korralikult läbi raputasid. Toona küündisid järjekorrad tihti tunnini ning löögilepääsemiseks tuli sinna ette helistada. Põhjus väga lihtne  – Vesivärava Grill pakkus parimaid burkse Tallinnas. Pakub siiamaani, kuigi uue nime ja asukohaga.

Maheveisest valmistatud pihvid viivad keele alla ning kuigi ka siinsed kartulid on sarnaselt Uulitsaga minu maitsele liiga magusad, on kogu kogemus pehmelt öeldes meeldiv. Sarnaselt Uulitsaga (ma ei imestaks, kui nende kahe koha vahel mingi sugulusside valitseks), on ka Dineri menüüs teatavat veiderdamist (Pohmakas, Rünnak südamele, Ürdivõiburger), ent erinevalt Uulitsast on siinne burgerikukkel burgerikukli moodi. Kindel lemmik Tallinnas ja julge number 2 Eestis.

1. Grillers (Rakvere, Lai 2)

Eesti konkurentsitult parim burger elab Rakveres. Kraam on siin nii hea, et regulaarselt Tallinnast (või ükskõik kust) spetsiaalselt kohale sõita. Ma olen Grillersis käinud kaks korda ning mõlemal juhul oli stiilselt disainitud ruum paksult ameeriklasi täis  –  kindel märk heast burgerist.

Menüü on Grillersis mõistlikult lakooniline. Burgerite nimed kirjeldavad seda, millest nad tehtud on. Ning  –  pange nüüd tähele  –  burgeri valmimine võtab siin reaalselt aega! See aga tähendab, et preilid köögis (Grillersi kokad on erinevalt levinud stereotüübist valdavalt noored naised) suhtuvad oma töösse kire ning loominguga. Tulemuseks on peaaegu orgastiline kogemus, mis paneb tõsiselt kaaluma võimalust Vana-Rooma keisrite kombel äsja lõpetatud burger organismist eemaldada ning seejärel kohe uut õgima hakata.

Kui minust peaks kunagi president saama, siis vabastab minu esimene ukaas Grillersi töötajad elu lõpuni maksudest ning garanteerib neile igavese riikliku pensioni. Kui nad oma kartulid kah korda teevad, kolin ma Rakverre ja ei lahku Grillersist enne, kui joint ööseks kinni pannakse.

Loe pikemalt Raua blogist.

Tagasi üles