Eesti taaraautomaate ootab ees põhimõtteline muudatus

Taarapunkt hakkab vastu võtma ka ilma pandimärgita purke. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Kui seni sai Eestis taaraautomaatidesse ära anda vaid neid tühje pudeleid, millel oli pandipakendi märk, siis lähiajal see piirang kaob.

«Me loome süsteemi, et kui sul on pandiväline (välismaalt toodud - toim) pakend, siis sa saaksid selle anda ära,» rääkis Eesti Pandipakendi juht Rauno Raal. «Sellise pakendi eest ei saa raha, aga sa tead, et see saab taaskasutatud ja ei jää loodusesse vedelema,» lisas ta. Soomes on analoogne süsteem juba viis aastat käigus ja võtab vastu ka Eesti pandipakendi märgisega taarat. Raali sõnul on soomlased väga seadusekuulekad ja viivad usinalt taarapunkti ka neid pakendeid, mille eest raha tagasi ei saa.

Eesti Pandipakend kogub  vee, karastusjoogi, õlle ja lahja alkohoolse joogi plastik-, klaas- ja metallpakendeid. Tühja taarat võtavad taarapunktid vastu juhul, kui pakendil on olemas pandipakendi märk ning pakendi triipkood on kantud vastavasse registrisse.

Eestis kehtivad järgmised pakendite tagatisraha märgid: A (plastist ühekorrapakend mahuga 0,5 liitrit või väiksem); B (plastist ühekorrapakend, mille maht on suurem kui 0,5 liitrit); C (metallist ühekorrapakend); D (klaasist ühekorrapakend); K korduskasutatav (klaasist korduskasutuspakend).