Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Vaata, kui palju küsitakse Eesti populaarsematel ametialadel tänavu palka

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Crisely Apri
Copy
Ehitaja
Ehitaja Foto: SCANPIX

CV Keskuse tööportaali uuringust selgusid esimese poolaasta palgasoovid Eesti populaarseimatel ametialadel; kõrgeimat palka nõuavad tootmis- ja ehitusvaldkonna tööotsijad.

Eesti populaarseimatest ametialadest küsisid I poolaastal kõrgeimat brutopalka tootmisjuhid (1545,6 eurot), ehitajad (1340,3 eurot) ja keevitajad (1346,9 eurot), mis tuleneb suuresti võimalusest teenida vastavat töötasu naaberriigis. Enam kui 1000-eurone palgasoov oli ka mehaanikutel (1224,6 eurot), müügijuhtidel (1279 eurot), raamatupidajatel (1215,1 eurot) elektrimontööridel (1137,8 eurot) ning müügiesindajatel (1057,5 eurot).

Kiireim palgasoovi kasv oli tänavu hoopis kasvatajatel, kes soovisid I poolaastal 15,3% kõrgemat palka kui möödunud aastal samal ajal. «Kasvatajate soov teenida varasemast kõrgemat töötasu ei ole midagi üllatavat, kuna tegemist on ametiga, millest sõltub Eesti tööturu tulevik. Kasvatajate palgasoov on kerkinud küll 835 euroni, kuid jääb siiski enam kui 200 euroga alla eestlaste keskmisele palgasoovile,» kommenteeris CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt.

Rohkem kui 10% palgatõusu soovisid tänavu I poolaastal ka raamatupidajad (+14,8%), müüjad (+11,3%) ning elektrimontöörid (+10,6%), mis näitab süvenenud tööjõupuudust antud ametikohtadel, kuid ka tööotsijate julgust oma kogemuste ja teadmiste eest kõrgemat töötasu küsida.

«Vähenenud palgasoov nii mõneski valdkonnas võib viidata, et antud ametikohal ületab töökäte pakkumine tegelikku nõudlust või puuduvad töösoovijatel teadmised ja kogemused, mida tööandjad ootavad. Tööjõus osalemise määr 15–74-aastaste seas on viimase 15 aasta kõrgeimal tasemel, mis tähendab, et paljud varem mitteaktiivsed inimesed on tänavu aktiivselt tööturule sisenenud ning seeläbi on lisandunud ka tööotsijaid, kel veel tööandjate poolt nõutavad kogemused ja oskused puuduvad, mis vähendaski keskmist palgasoovi,» lisas Auväärt.

Andmed põhinevad 18 736 tööotsija palgasoovil, mis on sisestatud perioodil jaanuar 2014 – juuni 2014 ning jaanuar 2015 – juuni 2015.

Tagasi üles