/nginx/o/2017/02/03/6307983t1hd189.jpg)
/nginx/o/2010/08/03/412809t1h5d1e.jpg)
Meta Advisory Group asutaja Liisa Pasti sõnul tuleb kommunikatsiooni ja suhtekorralduse juures alati end selgelt ja tihti väljendada ning defineerida ootus, milles tegelikult suudetakse paremini esineda.
Past: kriisi kommunikatsioonis tuleb osata hallata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liisa Pasti sõnul on tänapäeval sõnavabadusest olulisemaks muutunud kuuldud olla, kuna enam ei pea sõnavabadust rõhutama, sest kõigil on niikuinii õigus oma sõna sekka öelda.
Samuti võivad tekkinud kriisist rääkida igaüks, mitte ainult ajakirjanik, sest info asümmeetrilisus ühiskonnas pidevalt tõuseb.
Siiski ei piisa kommunikeerumisel sellest, kui rääkida dialoogiliselt ja avatult, sest see ei pruugi tuua tähelepanu.
«Lisaks konfliktile on enda loodud dissonants see, mis saab kõlapinda. Iga kommunikaator peab suutma seda ebakõla luua, mis tekitab kõneainet. Klassikaline sotsiaalkampaania viis on öelda, et soorolliliste töökohtade kohta senikuuldu ei pruugi olla tõene, sest see võib olla ok, et mehed heelegdavad ja naised teevad sepatööd,» tõi Past näite.
Turunduskommunikatsioonis on Pasti sõnul enamvähem sama moodus dissonantsi loomisel nagu ajakirjanduses, kus ei pruugita enam rääkida uuest uudisest, vaid võib «kedrata“ vana ja tehes seda lõpmatuseni, kuid sinna tuleb juurde tuua siiski mingi uus nüanss.
Turunduskommunikatsiooni osas tõi Past ka paar näidet, kus tekitatud ebakõla ei olnud kooskõlas tootega. «Siiski peab alati ebakõla, mida tekitada, olema kooskõlas oma tootega ja ajakohane.»
Siinkohal tõi Past näite toiduliidu rapsiõli reklaamist. «Aastal 2010. tundus kellelegi, et see reklaam on hea moodus tutvustada rapsiõli sellise reklaamiga, kuid paljude jaoks tekitas see veidrat ebakõla, sest see ei aidanud mõelda, et rapsiõli on hea, kuna teravatipuliste kapuutsidega mehed jooksevad ringi.»
Samuti tõi negatiivse kriisikommunikatsiooni näitena Past British Petroleumi juhtumi, sest siinkohal muutis kommunikatsioon või selle puudumine asja palju keeruliseks.
«Tekkis kriis, mida ettevõte ilmselgelt ei suutnud hallata ja see tekitas omakorda rahutusi.»
Selle tõttu kannatas mitte ainult BP maine vaid kogu sektori maine.
Siiski aitab Pasti sõnul alati oma loo ära defineerimine nagu toimus Tšiili kaevurite loo juures.
«Tšiili kaevurite kriis on hoopis teise kommunikatsiooniga, kus defineeriti ootus, millest paremini suudeti koguaeg esineda, mistõttu oli ka positiivne maine palju tugevam.
Kommunikatsiooni juures tuleb alati end selgelt ja tihti väljendada.»