Siiri Erala: noor ja naiivne

Siiri Erala Foto: Peeter Langovits

Ekspressi kõmuline lugu Edgar Savisaare võimalikust salaelust sõstrasilmse iluduse Sofja Derjuginaga andis eile hommikul ilmselt kõneainet nii mitmelegi seltskonnale. Minul õnnestus ühest taolisest vestlusest saada endale külge silt «liiga noor ja naiivne».

Antud tiitli teenisin ära, kuna ei noogutanud kaasa tõdemusele, et naised ju jõuavadki tippu mõjukate meeste käevangus, ja kui ühel kenal noorel neiul on kõrge siht silme ees, siis pole selles midagi halba: nii saab tuule tiibadesse oluliselt kiiremini kui vaid oma tööle ja tublidusele lootes.

Sellised väljaütlemised tõid mu mälusoppidest esile ka kunagise jutuajamise ühe tuttavaga. Tallinnas iseseisvat elu alustav neiu tunnistas, et töökoha säilitamiseks magas ta oma meesülemusega.

Ma ei mõistnud tol korral tema otsust, nagu ma eile ei suutnud mõista sõstrasilma võimalikke motiive.

Loodusseadusi silmas pidades saan teatud määral aru meestest, kellele meeldib end ilusate naistega ümbritseda ja kellel on teatud füüsilised vajadused. Pigem ei mõista ma teist poolt – millistel kaalutlustel teeb üks noor ja ilus naine sellise valiku.

Tuleb tunnistada, et töökoht jäi mu tuttaval alles ja Derjugina istub pealinna volikogus, seega oleks justkui hundid söönud, lambad terved. Aga kas ikka on? Mina näiteks ei kujuta ette, et vaataksin igal hommikul ausa näoga peeglisse, kui teaksin, et minu sissetulek ja saavutused sõltuvad sellest, kui lahke ma mõne meesterahva vastu olen.

Kõnealustel neiudel ehk ei teki selliseid tundeid-mõtteid, kuid sellegipoolest pole asjad korras. Minu arvates teevad nad nende valikutega karuteene teistele noortele naistele.

Karjääri nimel ennast müüvad naised on erandid, kuid ka nendest vähestest juhtudest piisab stereotüüpide kinnistamiseks. Nii muutub üha tugevamaks arvamus, et noored ja ilusad naised saavad edukad olla vaid tänu oma võlude ära­kasutamisele.

Samuti annavad need erandjuhud meestele vale signaali. Kõik naised ei ole müüdavad. Paljude jaoks ei ole nende tähelepanu, naeratus või keha kaup, millel on sõrmuse, auto või siis töökoha hind.

Eraldi väärib minu hinnangul veel tähelepanu, millise innuga meedia ja meelelahutustööstus selliseid ilusate neidude lugusid avalikkusele esitab, olgu need siis fiktsioon või tõsielu. Nii käib selle käitumisviisi normaliseerimine, ja tõdemused, et selles pole midagi halba, saavad uut hoogu.

Kui nende seisukohtade väljaütlemine tähendab rikkumata ja naiivse inimese tiitli kandmist, siis teen seda uhkusega.