/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/08/22/4409757t1hacf6.jpg)
Haigekassa hinnangul maksab töötajatele esimese kolme haiguspäeva hüvitamine ligi 30 miljonit eurot aastas, mida on ametiühingute sõnul võimalik finantseerida tubakaaktsiisi täiendava tõusu abil.
Ametiühingud: tubakaaktsiisi tõusuga saab hüvitada esimesi haiguspäevi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmaspäeval riigikogu sotsiaalkomisjonis arutlusele tulev ametiühingute nõue hüvitada töötajatele esimesed kolm haiguspäeva maksab haigekassa hinnangul ligi 30 miljonit eurot aastas. Ametiühingud leiavad, et raha võiks tulla tubakaaktsiisi täiendavast tõusust. Ametiühingute arvutuste kohaselt tuleks tubakaaktsiisi tõsta 12 protsenti, mis lisaks suitsupaki hinnale keskmiselt 25 senti, teatas Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) BNS-ile.
«Kuna keskmine palk tõuseb vaid 6 protsenti aastas, näitab 15-protsendiline kulutõus muuhulgas seda, et inimesed on järjest pikemalt haiged,» kommenteeris EAKL-i juht Peep Peterson. «Pikemad haigused tähendavad aga pikemaid ravijärjekordi ja suuremat kulu ravimitele.»
Kuigi praegu tööandjad ja haigekassa esimest kolme haiguspäeva ei hüvita, tõuseb haigushüvitistele kuluv summa haigekassa eelarves kiiresti. Esimesel poolaastal kulus haigekassal haiguspäevade hüvitamiseks 15 protsenti rohkem kui mullu. Ametiühingud on veendunud, et kui haigused õigeaegselt välja ravida, on hilisemad kulud madalamad.
«Peame haigekassa abi tooma igas mõttes varasemaks,» ütles Peterson ja rõhutas, et kuigi muudatus haiguspäevade hüvitamises tasub ennast pikas perspektiivis ise ära, on esialgu lisaraha kindlasti vaja ja see ei tohi tulla õdede ja arstide palgaraha arvelt.
«Vähem suitsu ning õigeaegselt väljaravitud külmetus tagab töötajatele parema tervise,» põhjendas Peterson ettepanekut leida raha just tubakaaktsiisi tõusu arvelt.
Selle aasta aprillis alustasid ametiühingud ühiskonnas toetuse otsimist ideele taastada töötajate ajutine töövõimetuse hüvitis alates esimesest haigestumise päevast. Kuu ajaga koguti petitsioonile pea 25 000 toetusallkirja, mis vastavalt seadusele kohustab riigikogu algatust ametlikult arutusele võtma.
Riigikogu sotsiaalkomisjon arutab ametiühingute eelnõud esmaspäevasel istungil. Ametiühingud kutsuvad sotsiaalkomisjoni suhtuma algatatud eelnõusse loovalt, et leida tasakaal tööandjate-töövõtjate huvide ning rahaliste võimaluste vahel.
EAKL on töötajate loodud ametiühingute keskne organisatsioon. Ametiühingud tutvustavad töötajatele nende seaduslikke õigusi, esindavad töötajate huve ja kaitsevad nende õigusi suhetes tööandjaga. Ametiühingute keskliitu kuulub 19 alaliitu, mis ühendavad riigi- ja omavalitsusasutuste töötajaid, haritlasi, tervishoiutöötajaid, transporditöötajaid, tööstustöötajaid ning teenindussektoris töötajaid.