:format(webp)/nginx/o/2015/01/09/3665043t1h3662.jpg)
Juuli lõpuks kasvas riigikassasse seitsme kuuga laekunud tulu 2,9 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, teatas rahandusministeerium. Samal ajal kasvasid kulutused mullusega võrreldes 7,2 protsenti.
Riigi tulu kasvas 2,9 ja kulu 7,2 protsenti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seitsme kuuga laekus riigile tulu 4,65 miljardit eurot, mis on 55 protsenti aastaks kavandatud tulust. Riik kulutas sama ajaga 4,71 miljardit eurot, 54,4 protsenti aastaks planeeritust.
Ministeeriumi teatel on tulu kasv seletatav tõhusama maksukogumisega. Maksu- ja tolliamet kogus aasta esimese seitsme kuuga 4,07 miljardit eurot makse, 6,9 protsenti rohkem kui mullu samal ajal.
Sotsiaalmaksu koguti 1,39 miljardit, käibemaksu 1,08 miljardit ning aktsiise 494,4 miljonit eurot. Käibemaksu laekumine kasvas 113,9 miljonit eurot ehk 11,8 protsenti ning sotsiaalmaksu laekumine 94 miljonit eurot ehk 7,2 protsenti.
Mittemaksulist tulu laekus juuli lõpuks 577,9 miljonit eurot, mis on 134,4 miljonit eurot ehk 18,9 protsenti vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Mittemaksulistest tuludest vähenes Euroopa Liidu toetuste ja teiste välistoetuste laekumine eelmise aastaga võrreldes 104,7 miljonit eurot.
Riigi tööjõu- ja majandamiskulu kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 45,4 miljonit eurot ehk 6,3 protsenti.
Investeeringuid tehti seitsme kuuga 201,9 miljoni euro ulatuses, 15,1 protsenti vähem kui eelmisel aastal.
Likviidset finantsvara ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas juuli lõpu seisuga kogumahus 1,44 miljardit eurot, millest likviidsusreservis 1,05 miljardit ning stabiliseerimisreservis 373,4 miljonit eurot. Võrreldes mulluse juuli lõpu seisuga vähenes riigikassa hallatava likviidse vara maht 95,6 miljoni euro võrra ehk 6,2 protsenti.
Juuni lõpuks oli valitsussektori nominaalne eelarve puudujääk 0,33 protsenti sisemajanduse kogutoodangust ehk 67,3 miljonit eurot. Valitsussektori puudujääk tulenes ministeeriumi teatel nii keskvalitsuse kui ka sotsiaalkindlustusfondide eelarve puudujäägist, mis olid vastavalt 192,2 miljonit ja kolm miljonit eurot.
Haigekassa eelarve puudujääk on võrreldes esimese kvartaliga vähenenud, ulatudes 27,9 miljoni euroni. Töötukassa ülejääk on aasta algusest kasvanud, moodustades 24,9 miljonit eurot. Kohalike omavalitsuste koondeelarve on olnud aasta algusest ülejäägis, mis kasvas juuni lõpuks 127,9 miljoni euroni.