Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Ministeerium kogus kampaaniaga suure hulga vanu kiirgusallikaid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Radioaktiivsete jäätmete hoidla.
Radioaktiivsete jäätmete hoidla. Foto: Liis Treimann/Postimees

Sel nädalal lõppes keskkonnaministeeriumi omanikuta kiirgusallikate tasuta ära andmise kampaania, mille käigus andsid inimesed ära suure hulga vanu kiirgusallikaid.

Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna peaspetsialisti Krista Saariku sõnul koguti kampaaniaga ligi ühe kuupmeetri jagu saastunud vanametalli, üheksa radioaktiivsete allikatega tuletõrjeandurit, kaks gammadefektoskoopia seadet ning 27 madala aktiivsusega kontroll- ja näidisallikat.

Kokku kogutud kiirgusallikad ladustatakse Paldiski radioaktiivsete jäätmete vahehoidlas. Võimalusel esemed demonteeritakse ja sel juhul ladustatakse vaid radioaktiivsed komponendid ning muu taaskasutatakse.

Omanikuta kiirgusallikas on selline kiirgusallikas, mis on hüljatud, kaotatud, teisaldatud, varastatud või üle antud nii, et sellest pole nõuetekohaselt teatatud keskkonnaametile, uuele omanikule või vastuvõtjale. Sellise allika omamiseks, hoidmiseks või kasutamiseks ei ole reeglina väljastatud kiirgustegevusluba.

Kiirgusallikas on seade või radioaktiivne aine, mis on ohtlik nii inimese tervisele kui ka keskkonnale. Eestis võib leida kiirgusallikaid sisaldavaid seadmeid tööstuses, meditsiinis, teaduses ja tavakasutuses - näiteks suitsuandurid sisaldavad plutooniumi. Kiirgusallikad võivad kohati olla väga suure aktiivsusega ja seega põhjustada nende leidjatele ja nendega kokkupuutujatele ülemääraseid kiirgusdoose. Ühe sellise allika väärkasutuse tõttu on Eestis 1994. aastal hukkunud ka inimene.

1990. aastate esimesel poolel toimus paljude tööstusettevõtete erastamine ja korduv edasimüümine, nende tegevuse seiskumine ja kontrollimatu äri vanametalliga, mistõttu võib Eestis kiirgusallikaid leida üsna tihti. Samuti võivad kiirgusallikad Eestisse sattuda naaberriikidest, kuna kõikides piiriületuskohtades ei ole vastavaid tuvastusseadmeid ning kiirgusallikas võib olla ka hästi varjestatud.

Kiirgusallikate kogumise kampaaniat on tehtud varasemalt 2009., 2010. ja 2012. aastal. 2009. aastal koguti kampaania käigus ühe kuu jooksul kokku 117 kiirgusallikat, 2010. aastal kolme kuuga 214 allikat ja 1,5 kuupmeetrit radioaktiivselt saastunud metalli ning 2012. aastal kahe kuuga 199 allikat ja 2,5 kuupmeetrit radioaktiivselt saastunud vanametalli.

Kampaaniat korraldas keskkonnaministeerium koostöös A.L.A.R.A ja päästeametiga ning läbiviimist toetas keskkonnainvesteeringute keskus.

Tagasi üles