/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2008/09/12/73906t1h5282.jpg)
Mainori kõrgkooli majandusõppejõu Andres Arraku sõnul poleks tark valitsus hoidnud jäigalt kinni tasakaalus eelarve nõudest ning oleks saanud seega praegu jätta maksud tõstmata ning leida raha reservidest.
Majandusekspert: tark valitsus valiks maksutõusu asemel reservid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meil puudub pikem visioon, arusaamine, mida me oma liberaalse majandusmudeli ja õhukese riigiga teha saame ja tahame,» rääkis Arrak Vikerraadio saates «Uudis+».
Tema sõnul ei osanud valitsus ajal, kui majandus kasvas 10-protsendises ja kiiremas tempos, ette kujutada, et võib juhtuda midagi taolist nagu praegu. Tema sõnul oleks riik pidanud siis kordades rohkem raha reservi suunama, et praeguses ja sarnastes olukordades seda taas käiku lasta.
Arraku jutu järgi on fikseeritud rahakursiga ja avatud majandusega, kuid eurorahast unistav Eesti riik, kus on eelarvepoliitika ainus riist majanduse mõjutamiseks.
Samas, kuna Eesti on välismaailmale ja investoritele pidevalt lubanud käia köit mööda ehk hoida riigieelarvet tasakaalus, ei saa me Arraku sõnul tõepoolest praegu tasakaalust loobuda, et mitte petta majandussubjektide ootusi.
«Nüüd kui võtaksime 3-4 miljardit reservist, siis eelnevas eitamise kontekstis oleks see negatiivne signaal.»
Kui oleks eelarve tasakaalu suhtutud leebemalt, oleks tema sõnul saanud praegu jätta maksud tõstmata. Maksude tõstmine on aga Arraku sõnul kõike muud kui majanduse elavdamine, mida Eesti praegu vajab.
«Kui me majanduse langusfaasis, et mitte välisinvestorit ära hirmutada, hakkame hambad ristis kulusid kärpima ja makse tõstma, siis on see eriti rumal, sest nüüd, kus oleks vaja reservist raha võtta, et majandus elavdada, hakkame meie majandust elavdama makse tõstes,» rääkis Arrak.
«See ei ole mitte ühegi majandusõpikuga mitte kuidagi kooskõlas.»