/nginx/o/2015/08/18/4392539t1h801c.jpg)
Odavnev rubla on raskendanud importosadest sõltuvate Vene autotehaste olukorda, sest koduturul on nõudlus drastiliselt vähenenud ja välisturgudel pole Venemaal toodetu enam kallima hinna tõttu konkurentsivõimeline, kirjutab Reuters.
Kukkuv rubla ajab Venemaa autotehased kitsikusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrreldes tippajaga 2012-2013 on automüük kukkunud poole võrra. Sama ajaga võrreldes on rubla kurss USA dollari suhtes langenud üle poole – mis tähendab, et importosad, milleta ei saa hakkama isegi Vene kodumaised automargid, on poole kallimad.
Venemaal asuvates Volkswageni ja Fordi tehastes komplekteeritavate autode enam kui pooled osad on imporditud. AvtoVAZ impordib viiendiku osadest. Vene valitsus üritab küll autotootjaid eri meetmetega meelitada rohkem kohalikke osi kasutama, kuid tehnoloogiliselt keerukad sõlmed nagu mootor ja elektroonikaplokid tulevad endiselt piiri tagant.
VTB Capitali analüütik Vladimir Bespalov prognoosis Reutersile Venemaa autoturu edasist kokkukuivamist kuni 30 protsendi võrra juhul kui rubla enam ei odavne. Odavama rubla puhul väheneb müük enamgi.
Aasta esimese kuue kuuga on Vene autode eksport vähenenud 27 protsenti 49 000 autoni. Vene suurimad eksportturud on majandusühenduse liikmed Kasahstan ja Valgevene, kus odav hind on Vene autode peamine konkurentsieelis kvaliteetsemate Jaapani ja Korea autode ees.
Hinnad ent tõusevad. Näiteks Vene turul luukpäradest populaarsuselt teisel kohal oleva Kia Rio hind on kallinenud poole aastaga 15 protsenti 460 000 rublani (6330 eurot). Aastaga on kohalike automüüjate assotsiatsiooni sõnul müük langenud 38 protsenti ja autode hinnad tõusnud 18 protsenti.
«Rubla devalveerimine tõstab tootjate kulutusi. Nad on jõudnud kriitilisse punkti, kus edasine hindade revideerimine on vältimatu,» ütles Mazdade müüja Rolf Himki juht Yulia Dytchenkova.