/nginx/o/2015/08/18/4390093t1h3de4.jpg)
Nielseni ülemaailmse e-kaubanduse uuringu järgi on ligi 50 protsenti eestlastest nõus toiduaineid tellima veebi teel ning eelistaksid poest väljudes kaupade eest tasuda ilma järjekorras seismata.
Veebipoed ei asenda tavapärast ostlemist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nielseni ülemaailmse e-kaubanduse uuringust (Global E-commerce and New Retail Survey) selgub, et neljandik kõikidest vastajatest ostavad toiduaineid veebipoodidest ja üle poole (55 protsenti) on nõus seda tulevikus tegema. Eestis on need näitajad vastavalt 2 ja 47 protsenti.
Hea uudis jaekaubandusettevõtetele on see, et e-kaubandus ei asenda lähitulevikus traditsioonilist ostlemist. Suurem osa vastajatest üle maailma (61 protsenti) tõdes, et toidupoes käimine on nende jaoks nauditav kogemus. 57 protsenti vastanutest ütles, et ostlemine kaupluses on perekonnale lõbus ajaveetmise võimalus. Eestis on need näitajad mõnevõrra madalamad – 33 protsendi eestlaste jaoks on toidupoe külastamine nauditav kogemus ja 20 protsenti peab seda lõbusaks ajaveetmisvõimaluseks.
«Tarbijad ei soorita oste üksnes veebis või füüsilises poes, vaid need kaks on järjest enam omavahel tihedalt seotud. Ostuotsuste tegemiseks kasutatakse kanalit, mis parajasti vajadustele vastab. Eesti jaemüüjad ja tootjad peavad samuti järjest enam mõtlema sellele, kuidas tarbijate soovidele vastu tulla ning ühendada omavahel füüsilise poe eelised digitaalsete võimalustega,» ütles Nielsen Eesti jaekaubanduse klienditeenindusjuht Oliver Rist.
Täna saadaolevatest tehnilistest võimalustest kasutavad eestlased kõige enam aja kokkuhoiuks iseteeninduskassasid (19 protsenti vastanutest) ja käsiskannereid (14 protsenti). Tehniliste võimaluste olemasolul oleks aga koguni 58 protsenti eestlastest nõus oma ostud iseteeninduskassades ja 60 protsenti käsiskannereid kasutades sooritama.
47 protsenti eestlastest, 63 protsenti leedulastest ja 48 protsenti lätlastest kasutaksid poodides olevaid arvuteid edasimüüjate laiema kaubavalikuga tutvumiseks veebis. QR-koodide skaneerimist toiduainete kohta lisainformatsiooni saamiseks kasutaks võimaluse korral 42 protsenti eestlastest, 64 leedulastest ja 40 lätlastest. Veelgi enam, 41 protsenti eestlastest ja lätlastest ning 55 protsenti leedukastest laeksid telefonisse äpi, kui selle kaudu saaks poes olles lisainformatsiooni toodete või sooduspakkumiste kohta.
«Konkurentsivõimelises ostukeskkonnas peaks looma tarbijatele rohkem digitaalseid võimalusi, et pakkuda neile võimalust kontrollida oma ostuotsuseid ja suurendada enda müügivõimalusi,» ütles Rist. Ta lisas, et ajapuuduses tarbijad soovivad kasutada tehnoloogilisi seadmeid muutmaks ostukogemust kiiremaks ja tulemuslikumaks. Seda trendi võib näha ka Eestis, kus on iseteeninduskassad muutumas üha populaarsemaks.
Peamised tooted, mida eelistatakse veebipoodidest tellida, on seotud isikliku hügieeni või majapidamisega. Koheseks kasutamiseks mõeldud värsked ja külmutatud toiduained, maitseained ja joogid ostetakse füüsilistest poodidest ja harjumus neid tooteid veebi teel tellida tekib tunduvalt aeglasemalt.
Kuigi digitaalajastu on tulnud, et jääda ka kaubandusmaastikul, siis põhiosa oma ostudest teevad tarbijad endiselt füüsilistes poodides – isegi, kui kanalid on muutumas. Seetõttu on oluline, et edasimüüjad ja tootjad pakuksid tarbijatele mitmekülgseid füüsilisi ostukohti, kuid suurendavad poesiseseid kogemusi pakkudes erinevaid digitaalseid lahendusi.