Laupäeval arvamusfestivalil toimunud Postimehe majandusteemalisel arutelul leidsid nii SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel, ettevõtja Margus Kastein kui ka maksuekspert Marko Saag, et Eesti majandus on pikali ja püstisaamise strateegiat kuskilt paista ei ole.
Kodumaised eksperdid: Eesti majandus on pikali
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peeter Koppeli sõnul tuleb meil aru saada, et Eestis on sisemised kasvuallikad ammendunud ja elustandardi kiire paranemine on läbi. «Kui mitte midagi täna teisiti ei tehta ja ülehomse peale mõtlema ei hakata, siis leiabki aset selline kestlik kahanemine, kus majandus kasvab natukene, maksud palju, ühel hetkel tuleb hakata laenama, Euroopa Liidu raha saab vähem, tootlikkus ei kasva – see on tee vaesusesse, midagi ei ole parata,» rääkis Koppel.
Koppeli kirjeldusel on Eesti probleem selles, et elustandardi paranemine läks aastatel 1991-2007 otsejoones üles, vaid väikse ehmatusega aastatel 1997-1998. «Inimestele ei meeldi kuulda, et elustandard ei parane või selle paranemine on väga aeglane. Nad kipuvad oma poliitilisi valikuid tegema sellises kontekstis, et säiliks see praegunegi elustandard. Ei olda nõus tegema lühiajalisi järeleandmisi selleks, et pikas perspektiivis võiks minna paremaks,» selgitas Koppel.
Tema sõnul aga sellist pretsedenti maailmas ei eksisteeri, et homme läheks paremaks, kui täna midagi ei tehta. «Kui tahad, et asi läheks halvaks, siis viska pikali. Kui tahad, et asi läheks paremaks, siis tee midagi ära, mingi reform, tee midagi teisiti, näe vaeva. Kui viskad pikali ja mõtled, et küll hakkama saab, siis ei, pole sellist pretsedenti kuskil maailmas. Mulle tundub küll, et me oleme suhteliselt pikali,» kirjeldas ta.
Marko Saag sõnas, et tema hinnangul on Eesti lõpetanud reformimise, kuna valitseb mentaliteet, et tuleb käia sama teed, mida isa kunagi käis. «See on kõige turvalisem ja uhke on öelda, et käime sama teed, mida isa kunagi käis. Lätlased tulevad ja teevad vaheltlõikeid. Natuke selline tunne on küll, et me lihtsalt oleme,» ütles ta.
Margus Kastein ütles, et käidud rada on ka maksulaekumiste osas seni edu toonud, aga «reaalsus saabub šokiga». «Alkoholiaktsiisi puhul muudkui korrutatakse, et tõstame veel ja 20 miljonit tuleb jälle juurde. Aga nad unustavad Exceli tabeli lahti tegemata, seal on täna laekumine juba alla eelmise aasta. Aga enne aru ei saada, kui reaalsus kohal on. Siis peab uue tee valima. Kui lomp on keset teed, tuleb ümber minna,» selgitas ta.
Koppel lisas, et Eestis on jõudnud kätte klassikaline Euroopa probleem: «Erinevad Euroopa peaministrid on korduvalt öelnud sisuliselt sama lauset – me teame, mida tuleb teha, aga me ei tea, kuidas saada pärast seda tagasivalitud.»
Kasteina sõnul oleks üks realistlik võimalus Eesti majandus taas kasvule suunata põhjanaabritele Eesti atraktiivsemaks muutmine, aga praegu sinna saadetavad sõnumid on tema hinnangul täpselt vastupidised.
Koppeli hinnangul tuleks Eestil majandusmudeli osas eeskuju võtta pigem Singapurist või Luksemburgist, mitte Soomest või Rootsist.