Põhjamere naftatootjad on nafta maailmaturu hinna langusele reageerinud mõneti ootamatult – hoolimata kõrgetest tootmiskuludest ei vähendata, vaid hoopis suurendatakse tootmist.
Põhjamere naftaväljad lisavad toodangut
15. august 2015, 13:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaks aastat tagasi kukkus Põhjamere naftaväljade toodang viimase 30 aasta jooksul esimest korda alla kolme miljoni barreli päevas. Toona oli naftahind üsna lähedal sama ajavahemiku tipule.
Eelmisel aastal, kui hind kukkuma hakkas, lisasid Põhjamere puurtornid toodangut ning sama toimub ka tänavu. Rahvusvahelise energiaagentuuri IEA andmeil kasvab Põhjamere toodang tänavu taas kolme miljoni barrelini päevas, vahendas Bloomberg.
Suureneva Põhjamere toodangu mõju on maailmaturul tunda, sest just neljalt regiooni naftaväljalt – Brent, Forties, Oseberg ja Ekofisk – pumbatav kerge ja vähese väävlisisaldusega toornafta on see, mille hind moodustab maailmaturu tähtsaima hinnaindeksi, Brenti indeksi.
«Kasvav Põhjamere toodang on lisanud nafta hinnale survet edaspidiseks languseks,» ütles Bloombergile Londoni maaklerfirma Energy Aspects nafta-analüütik Amrita Sen. «Põhjamere toodangumaht on lõpliku hinna määraja.»
«Põhjameri on taastunud viimase kümnendi langusest,» ütles IEA analüütik Toril Bosoni. «Investeeringud Põhjamere regiooni on ilmselgelt suurenenud nelja-aastase kolmekohalise naftahinna perioodi järel. Eelmisest aastast saadik on käiku lastud mitu uut maardlat ja oleme seni näinud väga vähe tööseisakuid.»
Põhjamere naftatoodang suurenes möödunud aastal 35 000 barreli võrra päevas. Sel aastal lisandub IEA andmeil 65 000 barrelit päevas. Kaks aastat järjestikust kasvu – see on esimene selline kasvuperiood alates tipptoodanguga aastatest 1999 ja 2000, kui Põhjamere maardlad tootsid üle kuue miljoni barreli päevas.
Kasvu toidavad peamiselt uued naftaväljad: BP opereeritav Kinnoulli maardla, Statoili Gullfax South ja Nexeni Golden Eagle. Aga ka senised maardlad annavad rohkem toodangut, sest hooldeperioode on tänavu edasi lükatud. Kas Suurbritannia suurimat naftavälja, Buzzard ja Forties, pole tänavu hoolduspause teinud. BP käitatavate maardlate tööaja suhe on paranenud Suurbritannia vetes 75 protsendilt 82 protsendini ning Norra vetes isegi enam.
Nelja Brenti indeksi maardla päevatoodang tõuseb prognooside kohaselt 0,9 miljoni barrelini tänavu kolmandas kvartalis, võrreldes 0,81 miljoniga mullu samal perioodil.
IEA teatel on tõusutrend siiski ajutine, sest 1960. aastatel avatud esimesed maardlad on tühjenemas ning nende käitamiskulud on suured. Tuleval aastal prognoosib IEA toodangumahu vähenemist 150 000 barreli võrra päevas.
BP, Royal Dutch Shell, Total ja Statoil on juba hakanud oma operatsioone kukkuva mahuga kohandama. Viimase pooleteise aastaga on koondatud tuhandeid naftatöölisi, tänavu prognoositakse veel 15 000 töökoha kadumist Põhjamere naftaväljadel.