/nginx/o/2014/10/17/3437031t1h5516.jpg)
AS Tallink Grupi ja selle tütarettevõtete auditeerimata puhaskasum ulatus teises kvartalis 28,5 miljoni euroni, kasvades mulluse sama perioodiga võrreldes 368 protsenti. Kasumikasv põhines suurenenud prahitulul, kaupade müügil reisijatele ning kahe laeva müügitehingul.
Tallink vedas teises kvartalis kokku 2,4 miljonit reisijat, sama palju kui mullu sama perioodi jooksul. Kontserni auditeerimata müügitulu kasvas sama ajaga kolm protsenti 253,9 miljoni euroni.
Esimese poolaasta müügitulu oli 444 miljonit eurot, kasvades 2,1 protsenti võrreldes mullusega. Puhaskasum ulatus 15,2 miljoni euroni võrreldes eelmise aasta sama perioodil teenitud 17,3 miljoni suuruse kahjumiga.
Tallinki teatel tegi ettevõte eelmisel majandusaastal mitu laevade opereerimist puudutavat muudatust, mis avaldasid jätkuvalt positiivset mõju teise kvartali äritulemusele, tõid kaasa müügitulu kasvu ning kasumlikkuse paranemise.
Teises kvartalis suurenes Eesti-Soome vahelise laevaliini müügitulu 6,2 protsenti tuginedes 4,8 protsenti kasvanud reisijate arvule ja 19,9 protsenti kasvanud kaubaveoühikute arvule. Kaubaveomahu kasvu toetas peamiselt liinile toodud laev Sea Wind.
Eesti-Rootsi vahelisel laevaliinil, langes reisijate arv 5,1 protsenti ning kaubavedu 12,3 protsenti. Läti-Rootsi liinil vähenes reisijate arv 42,3 protsenti ja kaubavedu 59,2 protsenti, seda seetõttu, et liinil sõidab üks laev mulluse kahe asemel.
Müügitulu pardal tarbimisest suurenes kaks protsenti reisija kohta.
Müügitulu laevade prahtimisest kasvas 57,8 protsenti 13,2 miljoni euroni, märkimisväärne osa kasvust tuleb mullu augustis sõlmitud Silja Europa prahilepingust.
Välja prahitud laevadest kaks, Silja Festival ja Regina Baltica, müüdi teises kvartalis. Kahe laeva müügist laekus kokku 25 miljonit eurot, millest maksti 11,5 miljonit eurot uue generatsiooni LNG reisilaeva ostuhinna osamakseks ja tagastati võetud laene.
Teise kvartali jooksul kahanes ettevõtte netovõlg 62 miljoni euro võrra 614 miljoni euroni.
Juunis fikseeris Tallink oma peamise laevakütuse tarnijaga kütuse ostuhinna kogu kütuse ostumahust arvestuslikult 30 protsendi ulatuses kuni aasta lõpuni.