Kuidas hoida külmkappi?

Eger Ninn
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Külmkappi tuleks regulaarselt sulatada.
Külmkappi tuleks regulaarselt sulatada. Foto: SCANPIX

Külmkapp tuleb paigutada köögis ruumi kõige jahedamasse kohta. Kindlasti ei tohiks seda panna radiaatori, pliidi või ahju lähedusse.


Tallinna Teeninduskooli seadmete õpetaja Heikki Eskusson selgitas Vikerraadio saates «Huvitaja», et kui külmkapp asub 20 kraadise temperatuuriga ruumis ja kui ruumi temperatuur peaks tõusma näiteks ühe kraadi võrra 21 kraadile, siis selle tulemusena suureneb külmkapi energiakulu kuue protsendi võrra.

«Külmikut tuleb regulaarselt sulatada. Kui me ei sulata, siis võib külmikusse tekkida härmatise või lumekihipaksus. Ja kui selle paksus ületab viis millimeetrit, siis kapi töö halveneb oluliselt. Miks see nii on? See jää ja lume kiht takistab meil soojuse neeldumist, ta toimib nii nagu eskimol lumeonn ja sellega on häiritud mootori töö. Me märkame seda, et kapp ei tee pause ja töötab pidevalt. Pideva tööga on ressursi kulu suurem,» selgitas Eskusson.

Kui jääkiht külmkapis on väga paks, siis kapi sisetemperatuur tõuseb. Milline aga peaks olema temperatuur kapis? «See oleneb toiduainetest. Ja toiduainete säilitamisel tootjad tavaliselt märgivad pakendile, millisel temperatuuril peaks toiduainet säilitama,» rääkis ta.

«Üldiselt mida madalam temperatuur, seda paremini toiduaine säilib ja seda pikemalt. Aga kuna meil on tavaliselt üks külmkapp ja üks sügavkülmutus, siis on natuke raske reguleerida. Me saame nende riiulite asukoha järgi ja sahtlitega natuke seda temperatuuri reguleerida kuid üldjuhul tavalise külmiku temperatuur on +2st +6 kraadini,» lisas Eskusson.

Kas automaatsest sulatusest piisab?

«Automaatne sulatus on üks väga hea lahendus. See tähendab seda, et nii kui tekib härmatise kiht, siis külmkapil lülitub tööle soojusseade, mis sulatab selle härmatise ära. Aga vaatamata sellele, kui kapil on muud probleemid, kui tihendid töötavad halvasti või on meil toatemperatuur kõrge, siis võib juhtuda, et hoolimata automaatsest sulatusest tekib ikkagi jää,» möönis Tallinna Teeninduskooli õpetaja.

Eskussoni soovitusel tasuks eelistada kahe termostaadiga kappe, kus oleks võimalik eraldi reguleerida nii külmkapi temperatuuri ja vajadusel ka sügavkülmiku temperatuuri erinevalt.

Ka külmkapi taha kogunev tolm võib kapi tööd häirida. «Kui me ülesanne on külmkapist sooja õhu ära võtmine, siis kuhugi tuleb see seo õhk suunata ja külmkapp on ehitatud nii, et kapis sees õhutemperatuur langeb ja soojus antakse kapi taha. Kapi taga on aga spetsiaalne seade – ta on väliselt nagu radiaator, » selgitas Eskusson.

«Kui sinna koguneb palju tolmu, siis soojus ei saa ruumi eralduda ja kui soojus ei saa eralduda ruumi, siis kapis külma tekitav aine ei veeldu välja ja kapi kinnises süsteemis liikudes ei saa see uuesti aurustuda ja kui see külmaine ei saa aurustuda, siis ei saa see külmaine neelduda. Ja kokkuvõttes meil temperatuur ei lange kapis meile vajalikus suunas vaid see tõuseb,» lisas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles