Eesti inimesed peavad veebipoodidest ostmist riskantseks

Eesti populaarseim internetioksjoni keskkond osta.ee. Foto: osta.ee

Veebi kaudu on sisseoste teinud vähemalt korra kolm eestimaalast viiest, korrapäraselt e-poodidest kaupu ostvad inimesed teevad seda pigem harva – enamik otsustab e-poe kasuks vaid mõned korrad aastas.

Rahvusvahelise uuringufirma Gemius 2009. aasta oktoobris tehtud e-kaubanduse uurimuse järgi peavad paljud Eesti e-ostjad veebist ostmist riskantseks, ent samas tunnistab suur osa neist kõhklemata selle mugavust.

Teadlikkus veebis ostmise kohta on Eesti internetikasutajate seas väga kõrge – sellest on kuulnud tervelt 97 protsenti. Sellest hoolimata võib oletada, et üks põhjus, mis takistab inimesi e-kauplustest sisseoste tegemast (seda on vähemalt korra teinud vaid 64 protsenti), on laialtlevinud arusaam, et tegemist on riskantse ettevõtmisega. Ometi on vastanute seas samal ajal palju neid, kes tunnustavad tõsiasja, et e-ostmine on odavam ja ajasäästlikum kui traditsiooniline poodiminek.

Lisaks ei ole Eesti internetikasutajad naiivsed ostjad – 60 protsenti e-kaupluste klientidest võrdleb erinevate kaupluste pakkumisi, et välja selgitada parim, ning 46 protsenti ei kõhkle meelemuutuse korral ostutehingut katkestamast.

Küsimusele, kui sageli teete oste internetis, vastas 41 protsenti veebist ostjatest, et nad teevad seda mitu korda aastas. Kord kuus ja enam-vähem kord aastas veebipoodidest ostjaid oli mõlemal juhul 16 protsenti. Kord nädala ostab e-poest asju vaid kolm protsenti inimestest.

Valdav enamik veebikaubanduse kasutajaid eelistavad teha sisseoste pigem e-kauplustest, mitte e-oksjonitelt. Enimkasutatud e-kauplused on Eesti internetikasutajate seas Quelle, On24 ja Amazon, e-oksjonite tipus on osta.ee ja eBay.

Vastajate arvamuste kohaselt on e-kaubandusega tegelevad ettevõtted usaldusväärsemad. Samas möönab üle poole kõikidest vastajatest, et e-oksjonite peamine eelis internetikaupluste ees on madalamad hinnad. Ostutehingu sooritamise kohast olenemata on Eesti veebikasutajate eelistatuim makseviis pangaülekanne.

Kõige sagedamini nimetavad e-kaupluste kliendid puudusena pikki tarneaegu, e-oksjonitelt ostjad aga viitavad peamiselt rahulolematusele kättesaadud tootega. E-kaupluste kliendid kurdavad ka kauplustes sageli esitatava väärteabe üle, käigu see siis toote enda või võimalike tootevigade kohta.

Inimestest, kellel e-kauplusest ostmise kogemus puudub, teatab vaid iga neljas, et kavatseb seda tulevikus teha. Siiski on peaaegu pool neist mingil hetkel seda ostumeetodit vähemalt kaalunud. Peamine teema, millega internetikaubanduse mittekasutajad oma e-kauplustest eemalehoidmist põhjendavad, on sissejuurdunud kinnistumus traditsioonilise ostmisviisi külge.

«Kõige olulisem tegur on paljude klientide puhul usaldus – nii konkreetse e-kaupluse kui ka e-kaubanduse suhtes üldiselt, » selgitas Eesti E-kaubanduse Liidu juhataja Sirje Mäekivi ning lisas, et niisuguse usalduse rajamisele aitab kaasa liidu poolt e-kauplustele väljastatav turvalise ostukoha kvaliteedimärk.

Uuring tehti 2009. aasta augustis ja oktoobris, veebiküsimustikele vastas 1500 15-aastast ja vanemat Eesti internetikasutajat.