/nginx/o/2015/05/13/4060223t1hfb3d.jpg)
Eesti majandus kasvas statistikaameti kiirhinnangul teises kvartalis aasta võrdluses 1,9 protsenti ning kvartali võrdluses hooajaliselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritult 0,8 protsenti.
Majanduskasvu vähendas väiksem eksport Venemaale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimaste kuude tööstustoodangu kasv ja ekspordinäitajad on viidanud, et majanduskasv oli aeglasem, kui kiirhinnangus avaldatud. SKP kiirhinnang näitab aga, et eksport küll pidurdas majanduskasvu, kuid mitte sellises ulatuses, kui sisetarbimine seda hoogustas, teatas Eesti Pank.
«Eksport vähenes peamiselt seetõttu, et Venemaa nõudlus on kesine ja eksport teistele turgudele ei suuda seda kahanemist täielikult tasakaalustada,» leidis Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja. Eksport Venemaale vähenes teises kvartalis kolmandiku võrra ja see pidurdas majanduskasvu ligikaudu protsendi võrra.
Kuigi Euroopa majandususaldusindeks jätkas teises kvartalis tugevnemist, on Eestis vähe harusid, mis suudavad Euroopa majandusolukorra paranemisest kiirelt kasu lõigata ja eksporti suurendada, sest Eesti ettevõtete tavapärastel ekspordi sihtturgudel pole nii hästi läinud.
Ehkki palgatõus ja majapidamiste sissetuleku kasv on hakanud aeglustuma, on jaemüügi ja tarbimise kasv püsinud kiire. Teadaolev info ettevõtete teise kvartali majandustulemuste kohta viitab sellele, et teises kvartalis võidi teha suuri investeeringuid, mille mõju majanduskasvule on aga tõenäoliselt siiski ühekordne. «Vaba tootmisvõimsuse hulk on enamikus tööstusharudes suurem kui enne 2008. aasta majanduskriisi ning tootmist on võimalik kasvatada ilma suurte investeeringuteta,» nentis ökonomist.