Nokiast koondatud soomlased on osutunud sitkeks

Nokia töötajad lahkuvad ettevõtte kontorist Tamperes 2012 aastal pärast järjekordset koondamist. Foto: Jukka Toyli / AFP

Sel ajal kui maailma maad maadlevad haritud IT-meeste nappusega, on Soome seis sootuks vastupidine – põhjamaa on pungil Nokiast ja Microsoftist koondatud töötajaid.

Paljud neist ongi juba omaenda uued ärid asutanud või saanud Soome kolinud tehnoloogiafirmade palgale, kirjutab New York Times. Osaliselt tuleb selle eest tänada ka Soome valitsust, mis paralleelselt Nokia koondamistega käivitas riiklike toetuste programme, ettevõtlust puudutavaid koolitusi ja muud kasulikku.

Lisaks avasid Soomes oma filiaalid mitmed välisettevõtted, kelle meelitas kohale vabanenud töötajate valik.

Ühtlasi on Soome poliitikud sundinud Nokiat – ja survestanud Microsofti – toetama endiste töötajate tagasitulekut tööturule. Abi on osutatud ühekordsete summade näol äride alustamiseks ning võimaldades endistel töötajatel kasutada ettevõtte intellektuaalomandit nagu näiteks mittevajalikke patente praktiliselt tasuta.

Nii ongi töötusmäär Soome IT-inimeste leeris mitme protsendi võrra madalam kui üldine ametlik 10 protsendi tase.

Näitena uuest algusest toob NYT ära eluaegse Nokia töötaja Risto Kivipuro (58), kes kogu osakonnaga 2012. aastal koondati. Nooremad kolleegid meelitasid Risto uude ettevõttesse Piceasoft, mis põhineb nende Nokias ehitatud andmeedastustehnoloogial. Nad said valitsuse abiga ja sisuliselt tasuta Nokialt litsentsi ning kümneid tuhandeid dollareid idufirma püstipanekuks. Abiks samuti Nokiast koondatud müügimehed, on nad kindlustanud endale klientideks mobiilioperaatoreid Saksamaal, kõikjal Kesk-Euroopas ja isegi Venemaal.

Oulu linna on uurimis- ja arenduskeskused rajanud brittide ARM Holdings ja Taiwani MediaTek. «Kui keegi vajab täiskoosseisus arendusmeeskonda, siis leiate sellise tõenäoliselt Oulust,» ütles linnavalitsuse majandusarengu juht Juha Ala-Mursula.

«On kurb näha, mis Nokiaga juhtus,» tunnistas Ala-Musrula. «Aga kui suur puu langeb, tuleb terve hulk väiksemaid asemele istutada.»

On ka inimesi, kes näevad koondamist nüüd pigem kui õnnistust. Näiteks Pekka Väyrynen (54) – tööstusdisaini firma Creoir kaasasutaja. Tema jaoks kaalub võimalus ise oma karjääri tüürida üles kõik suurfirmas nauditud soodustused.

«Nokia viimastel päevadel võttis iga otsus niivõrd palju aega,» meenutab Väyrynen, kes oli hiljuti abiks kuulsa Briti kitarrivõimendite tootja Marshalli nutitelefoni disainimisel. «Meie otsustame nüüd ise. Ja see on põnev.»