Maksuamet kogus juulis 5,3 protsenti rohkem makse

Rahandusministeerium. Foto: Toomas Huik

Juulis kogus riik 552,6 miljonit eurot makse, mis on 5,3 protsenti rohkem kui möödunud aastal.

Juuli lõpu seisuga on eelarves planeeritud maksutulust kogutud rahandusministeeriumi andmetel 58 protsenti. Aasta esimese seitsme kuuga on oodatust rohkem laekunud eelkõige juriidilise isiku tulumaksu ja käibemaksu.

Sotsiaalmaksu laekumise kasv aeglustus juulis kuuele protsendile. Tegevusalapõhistel andmetel aeglustus juunis palgakasv 5,3 protsendile ja töökohtade arv vähenes 0,1 protsenti.

Palgafond kasvas jätkuvalt kõige enam majutuse ja toitlustuse tegevusalal, kus on keskmisest kõrgem nii töökohtade arvu kui ka palga kasv. Selle üks põhjus on ministeeriumi teatel töötajate registri rakendumine mullu juulis.

Keskmisest aeglasem palgafondi kasv on viimasel kolmel kuul olnud tööstuses, veonduses ja laonduses, hariduses, hulgikaubanduses ja mõnel väiksema töökohtade arvuga tegevusalal. Palgafond kahanes juunis ehituses.

Füüsilise isiku tulumaksu laekumine vähenes juulis võrreldes mullusega kümme protsenti, selle põhjused on nii tulumaksumäära langetamine kui ka väiksemad tasutud juurdemaksed juulis.

Ministeeriumi esialgsetel andmetel kasvasid juurdemaksed võrreldes eelmise aastaga umbes 3,5 miljoni euro võrra; enamus sellest tuleb tasuda oktoobris. Suurenesid juurdemääramised väärtpaberitulult, metsa müügilt ning üüri- ja renditulult.

Kohalikele omavalitsustele laekunud tulumaks kasvas 4,8 protsenti.

Juriidilise isiku tulumaksu laekumine vähenes juulis võrreldes eelmise aastaga 6,7 protsenti. Seitsme kuu kasv on vaatamata maksumäära langetamisele 4,6 protsenti, teatas ministeerium.

Pikaajaline laekumise kasv tuleb eelkõige eraettevõtete suurenenud kasumi jaotamisest. Tulumaks riigiettevõtete dividendidelt on vähenenud. Tulumaks erisoodustustelt moodustab 6,7 protsenti seitsme kuu laekumisest.

Käibemaksu laekus juunis 167,5 miljonit eurot, mis on 12,8 protsenti rohkem võrreldes aastataguse ajaga. Laekumise kasv on viimastel kuudel olnud keskmisest kõrgem.

Kuigi viimasel kolmel kuul on jaekaubanduse kasv kiirenenud, jääb see siiski alla käibemaksulaekumise kasvule.

Aktsiiside laekumine vastas juulis eelarveootustele. Eelmise aasta juuliga võrreldes kasvas kõikide aktsiiside tasumine. Oodatust vähem laekus alkoholiaktsiisi, mille tasumine on küll võrreldes aasta algusega kasvanud, kuid eeldatud taset pole saavutatud. Suuremat langust on näha kange alkoholi ja veini deklareerimises.

Veini deklareerimises ministeeriumi hinnangul pööret oodata ei ole, sest polnud varusid, mis oleks esimese poolaasta koguseid mõjutanud. Kange alkoholi hinnatõusu mõju tarbimisele saab hinnata alles järgmiste kuude põhjal, teatas rahandusministeerium.