Analüütikute hinnangul jätkub Eestis veel mõnda aega madalatest nafta ja teiste toorainete hindadest tingitud deflatsioon ning tarbijahinnad võivad tõusma hakata alles aasta lõpus.
Nafta madal hind lükkas inflatsiooniootused aasta lõppu
«Hindade languse taga oli peamiselt nafta odavnemine maailmaturul, mis tõi kaasa Eesti mootorikütuste ja kütte hinna languse. Eurotsoonis, kus transpordi osakaal tarbijakorvis on väiksem, püsis inflatsioon juulis 0,2 protsendi juures,» kommenteeris Swedbanki vanemanalüütik Liis Elmik.
«Tarbijahindade langus peaks Eestis energiahindade olulise odavnemise tõttu lähikuudel jätkuma,» lisas Elmik. Ta prognoosis Eesti aastaseks deflatsiooniks 0,2 protsenti; mullu langesid hinnad Eestis 0,1 protsenti.
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas nentis, et sisemaiste tegurite hinnasurve tagasihoidlik.
«Nafta hind on viimase kahe kuuga odavnenud üle 20 protsendi ning jõudmas aasta alguse madaltaseme lähedale Iraani peatse naftaembargo lõppemise tõttu,» ütles Pungas. «Selle mõjul mootorikütus odavneb ning praeguselt tasemelt on veelgi ruumi allapoole.»
«Möödunud aasta sügisel alanud naftahindade languse mõju kandus hinnavalemist tuleneva üheksakuulise viitajaga juulis ka gaasi hinda, mis odavnes 16 protsenti. Lisaks hoiab Põhjamaade madal elektri börsihind ka siinseid elektrihindu languses,» tõdes Pungas.
Eesti Panga ökonomisti Sulev Perdi sõnul kandub osa nafta odavnemise järelmõjust edasi ka kolmandasse ja neljandasse kvartalisse.
«Praegusi madalaid toorainehindu arvestades on hindade tõusule pöördumine edasi lükkunud aasta lõppu,» märkis Pungas.
«Hindade langus soosib ühelt poolt tarbimist, aga teiselt poolt survestab tootjate käibe numbreid,» märkis Elmik. «Eesti ekspordikäibest moodustavad erinevate toorainete hindadega seotud kaubad olulise osa. Toorainete hinnalangus vähendab seetõttu paljude ettevõtete käibeid ja hiljem ka kasumeid, kui müügihindade langust ei suudeta kompenseerida suurema müügikoguse või väiksemate tootmiskulude kaudu.»