/nginx/o/2010/10/19/451678t1h6b7c.jpg)
Briti peaminister David Cameron avalikustas täna suurimad kärped riigi relvajõududes pärast külma sõja lõppu, sillutades teed tihedamale koostööle liitlastega nagu Prantsusmaa ja USA.
Suurbritannias suurimad kaitsekärped pärast külma sõda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurbritannia kaitse-eelarvet pole korrigeeritud juba 13 aastat. Cameroni sõnutsi tingisid kärped halvasti korraldatud hankepoliitika ja valitsusele pärandatud suur riigivõlg.
Samas kinnitas peaminister, et kuigi ohvriks toodud summad tekitavad rumalaid olukordi – näiteks ei tõuse uuelt 65 000 tonniselt emalaevalt paar aastat õhku ühtegi Briti hävitajat – ei kahane Suurbritannia mõju maailmas karvavõrdki.
Ühtlasi jõudis seega lõpule pikaleveninud ja pingeline dialoog ministrite ja kaitseväe juhatuse vahel.
Näitena kõneluste teravusest lekkis ajakirjandusse kaitseministri Liam Foxi kiri peaministrile, milles ta hoiatas, et karmidel kärbetel võivad olla tõsised tagajärjed rahvuslikule julgeolekule.
Lõplik otsus on, et armee koosseisu vähendatakse ligikaudu 7000 võrra, 1982. aastal Falklandi sõjas võidu toonud praktiliselt püstloodis tõusva-maanduva hävitaja Harrieri tootmine peatatakse, maa- ja meresõja valmisolek kärbitakse umbes Hollandi tasemele.
Laias laastus jääb Briti sõjavägi siiski üsna samasuguseks kui enne. Nii mõnigi kulukas ettevõtmine jäeti alles, näiteks ei seisku 5,2 miljardi naela suurune programm kahe uue lennukiemalaeva ehituseks.
«Kogu sellele lärmile vaatamata on ilmne, et elu planeedil ohtu ei satu,» ütles kõrge kaitseministeeriumi ametnik.
«Võib-olla keerab lord Nelson hauas külge, aga ma usun, et vaid paar korda. Pigem peame lootma, et suudame maksta kõige selle eest, mille me alles jätsime.»
Kaitseametnike arvates annavad kärped ja teise uue emalaeva ümberdisainimise otsus erilise tõuke koostööks Prantsusmaaga.
Novembrisse on plaanitud kahe riigi vaheline tippkohtumine, kus arutusele tuleb rida ühiseid ettevõtmisi, muuhulgas õppused, mille käigus treenitakse Prantsuse Rafale hävitajate õhkutõusmist uuelt Briti emalaevalt – mida hakataks praktiseerima alates aastast 2016.
Emalaev ehitatakse ümber tavaliste, mitte vertikaalselt maanduvate lennukite vastuvõtmiseks.
Kaheksa aasta võrra lükkub aga edasi aeg, mil esimene Briti emalaev hävitajate asemel helikopteritega merele suundub.
Kui inflatsioon sisse arvestada, siis kärbitakse Briti kaitsekulusid nelja eeloleva aastaga ligikaudu 8 protsendi võrra. Samas võib lahendust pidada siiski soodsaks, kui meelde tuletada, et teisi ministeeriume ootavad vähemalt 25-protsendised kärped.
Ühtlasi jääb Suurbritannia NATO nõuete raamidesse, kaitsekulutused ületavad jätkuvalt 2 protsenti rahvatulust.
Samas on kaitse-eelarves aga veel 9 protsendi suurune auk. See tekkis aastail, mil telliti varustust, mille eest tasumiseks eelarves raha polnud.
Copyright The Financial Times Limited 2010.