Hispaania teeteod võtavad võimust uuselamu piirkondades

Foto: Elmo Riig

Iga aasta laekub informatsiooni hispaania teeteo leiukohtadest, seega on ka sel aastal uusi andmeid nii varasematest võõrliigi elupaikadest kui ka uutest.

«Sel aastal on Hispaania teetigusid (tuntud ka Lusitaania teetigu) olnud palju, millele on ilmselt kaasa aidanud vihmased ilmad, mis meelitavad tigusid laiemalt ringi liikuma,» sõnas Keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonna juhataja Uudo Timm.

Kõige sagedamini võib Hispaania teetigusid kohata uuselamute piirkondades, kuhu on viimasel aastakümnel istutatud palju uusi istikuid. Näiteks Tallinna, Tartu või Pärnu linnastumise piirkondades, aga ka mujal.

Selgus, et teod inimestele ohtlikud ei ole. Nad on väga kiire sigimisega ning söövad kõike, seega on nad aedades tõeliseks nuhtluseks. «Teistes riikides on nad muutunud põllu- ja aiasaaduste rikkujateks ja ka hävitajateks, kuid see, kuidas võõrliik võib hakata meie ökosüsteeme mõjutama, pole hetkel teada,» sõnas Timm.

Kuigi praegu on valdav osa leiuteateid veel koduaedades, siis esimesed leiud eksisteerivad ka väljaspool. «Ilmselt saavad nad looduses sama hästi hakkama nagu aedadeski ja hetkel pole nad looduslikesse elupaikadesse levinud, sest seal oleks neid võimatu tõrjuda,» märkis Uudo Timm.

Uudo Timm paneb südamele, et kindlasti tuleb istikuid ostes hoolikalt vaadata pottide alla ja istikute juurte ümber olevaid mullapalle, et seal tigusid ega nende mune pole. «Leides tuleks nii munad kui teod korjata anumasse ning hävitada keevat vett peale valades,» selgitas Timm. Sellega pidavat vältima uute munade teket ja vähendama nende arvu.

Teiseks meetodiks soovitab Timm panna anumatesse kalja. «See meelitab teetigusid, mille tulemusena lähevad nad kalja anumasse ja upuvad sinna ära,» sõnas Timm ja lisas, et paremini pidi võõrliiki meelitama just alkoholisisaldusega kali.

Vaata kaardilt, kus on Eestis peamised teeteo leiukohad.