Eile kogunenud Eesti Töötukassa nõukogu tegi valitsusele ettepaneku jätta järgmisel aastal töötuskindlustusmakse määr samale tasemele, kuid langetada seda ülejärgmisest aastast.
Töötukassa nõukogu soovitab maksemäära langust 2017. aastast
Ettepaneku kohaselt oleks töötuskindlustusmakse määr järgmisel aastal sama mis tänavu ehk töötajatele 1,6 protsenti ja tööandjatele 0,8 protsenti. Aastateks 2017–2019 tegi nõukogu ettepaneku langetada maksemäär 2,4 protsendilt 2,1 protsentile ehk töötajatele 1,4 protsenti ja tööandjatele 0,7 protsenti, teatas töötukassa.
Töötukassa nõukogu esimees Toomas Tamsar: «Tehes ettepaneku langetada alates 2017. aastast töötuskindlustusmakse määra, leidsime töötajate esindajatega ühiselt, et reservide kogumist on mõistlikum jätkata senisest rahulikumas tempos. Töötukassa reservid on piisavad ning nende kasvatamine nõnda suures mahus, üle 40 miljoni euro võrra aastas, ei ole kuidagi põhjendatud.»
2,4 protsenti maksemääraga on prognoosi kohaselt tuleval aastal töötuskindlustuse kogutulu 160,8 miljonit eurot, töötuskindlustuse kulu aga 118,8 miljonit eurot.
Tööturuteenustele on järgmisel aastal kokku kavas kasutada 33,6 miljonit eurot, millest 25 miljonit tuleb töötuskindlustuse rahast.
Prognoosi kohaselt saab 2016. aastal töötuskindlustushüvitist 18 134 inimest, koondamishüvitist 5984 inimest ja maksejõuetushüvitist 1613 inimest.
2016. aasta lõpuks kasvab töötukassa vara maht prognoosi kohaselt 690,8 miljoni euroni. Eelmise aasta lõpu seisuga oli töötukassa netovara väärtus 610,3 miljonit eurot ja selle aasta lõpuks on töötukassa vara oodatav väärtus 648,8 miljonit eurot.
Nõukogu nõustus töötukassa juhatuse esimehe ettepanekuga laiendada töötukassa juhatust ja kinnitas töötukassa juhatuse liikmeks Reelika Leetmaa. Leetmaa vastutusvaldkonnad on tööturu ja -teenuste analüüs ning töötust ennetavate tööturumeetmete arendamine. Leetmaa asub tööle 14. septembrist.
Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul on Leetmaa esimene ülesanne töötada välja töötavate inimeste täiendus- ja ümberõppe põhimõtted, et toetada oskuste arendamist ning inimeste liikumist ühelt töölt teisele vahepealset töötust kogemata.