/nginx/o/2015/08/03/4344455t1hd692.jpg)
Šveitsi tehnoloogiainstituudi doktorant töötas välja meriinovillale lähedaste omadustega kiu, milleks vajaliku materjali sai tapamaja jäätmetest.
Šveitsi tehnoloogiainstituudi doktorant töötas välja meriinovillale lähedaste omadustega kiu, milleks vajaliku materjali sai tapamaja jäätmetest.
Philip Stössel suutis tapamajast pärit luu-, naha- ja kõõluste jäätmeid kasutades töödelda kiud, mida saab kasutada lõnga ketramisel, vahendab The Local. Stössel avastas, et vesilahuses želatiinile orgaanilist lahustit lisades on tulemuseks mass, mis on sobilik lõngakiudude valmistamiseks.
Materjalidega laboris töötades suutis Stössel toota 200 meetrit lõnga minutis, kedrates 1000 kiudu valmis lõngaks, milliest piisas terve kinda kudumiseks.
Peenikesed töödeldud kiud on õhemad kui juuksekarvadki ning mikroskoobi all on näha neis õõnsusi. Teadlaste arvates võivad sellest tulla lõnga head isolatsiooniomadused, mis on olemuselt sarnased meriinovillale.
Stössel plaanib veel tegeleda uurimisega, kuidas teha kiud rohkem vett tõrjuvaks.