Itaalia ja Prantsusmaa lahjendavad Euroopa reforme

Euroopa Liidu lipp Brüsseli eurokvartalis. Foto: Reuters / Scanpix

Itaalial ja Prantsusmaal on käimas edukas kampaania pehmendamaks eurotsooni ambitsioonikaid eelarvereforme, ütlevad Euroopa diplomaadid ja poliitikud.

Euroopa Komisjon käis septembris välja ettepanekud, kuidas vältida tulevikus suurte riigivõlgade kuhjumist ja välistada eelarvekriisid, mille Kreeka ja teised euroala perifeeriad tänavu vallandasid.

Ilmselt saab seaduseelnõude lõplik versioon avalikuks täna toimuval majandusjuhtimise töögrupi koosolekul, mida juhatab Euroopa Ülemkogu president Herman Van Rompuy.

Töögrupp on teinud tööd paralleelselt Euroopa Komisjoniga ja esitab oma ettepanekud käesoleva kuu lõpus ka Euroopa riigipeadele. Lootuses, et need kiirkorras heaks kiidetakse.

Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet hoiatas nädalavahetusel: «Mitmed komisjoni ettepanekud liiguvad õiges suunas, kuid euroala vajab ambitsioonikamaid reforme, et rahaliit võiks sujuvalt ja tõrgeteta toimida.»

Nagu näib, on Itaalia Prantsusmaa ja Belgia toetusel debati Euroopa Komisjoni karmilt kursilt kõrvale nihutanud, kuigi hetkel ei ole selge, mitme kraadi võrra.

Hollandi rahandusminister Jan Kees de Jager ütles, et mõnedel valitsustel hakkab karmide meetmete rakendamise tahtmine üle minema, kuna kriis on järele andnud. «Mõned riigid löövad põnnama, kui neile hakkab selguma, et tegemist saab olema tõeliste sanktsioonidega – mis salvavad valusalt ja üsna varakult,» ütles ta. «On aeg näidata oma kodanikele, et meil on tõsi taga.»

Euroopa diplomaadid on kuude kaupa vaeva näinud, et sepistada valmis eelarvereeglid, mis oleksid piisavalt jäigad, et neid ka täidetaks – aitamaks võita finantsturgude usaldust – ning jätta samal ajal ruumi liikmesriikide omapärade ja iseärasuste jaoks. «Siin tuleb leida see õige tasakaal paindlikkuse ja usaldusväärsuse vahel,» ütles üks Van Rompuy assistent.

Komisjon on ehitanud oma plaanid eelarvekriteeriumitele ja praktiliselt automaatselt rakenduvatele sanktsioonidele, millega üleastujaid karistataks.

Majandus- ja rahandusvolinik Olli Rehn väidab, et kvantitatiivsete kriteeriumite rõhutamine on parim viis tagamaks, et poliitikud reegleid painutada ei saaks. Teda toetavad Saksamaa, Holland ja mitmed põhjapoolsemad riigid.

Itaalia, mis ise ägab ühe Euroopa suurima võlakoorma all, üritab läbi suruda «kvalitatiivset» lähenemist, mis võtaks arvesse teisi faktoreid.

Kõige suurem tüliküsimus on Rehni ettepanek kehtestada liikmesriikide riigivõla ülemmääraks 60 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Sellest tulenevalt peaksid antud taset ületava võlaga riigid vähendama vahet igal aastal ühe kahekümnendiku võrra, et sanktsioonidest pääseda.

Niivõrd range valem on aga Itaalia murelikuks teinud, sest nende riigivõlg oli Eurostati andmetel mullu 116 protsenti SKTst. Belgias oli vastav protsent 97.

Itaalia valitsus väidab, et Rehni skeem on eksitav, kuna ei võta arvesse eravõlga – mis Itaalias on suhteliselt väike.

Itaalia tahaks üleminekuperioodi, enne kui reeglid jõustuvad.
«Praktiliselt kõik on meiega nõus,» ütles üks Itaalia ametnik. «Me ei tekita mitte probleeme vaid just vastupidi – aitame jõuda ühisele kokkuleppele.»

Prantslased usuvad, et kohustuslik võlgade kärpimine julgustaks raamatupidamisnippide kasutamist ja ühekordseid varade müüke. Ühtlasi on nad seda meelt, et lõplikud otsused rahanduspoliitikas tuleks teha poliitilisel tasandil – mitte niivõrd numbrite ja tabelite alusel.

«Meie argumendid leiavad üha enam kõlapinda,» ütles üks Prantsuse valitsusametnik, kes ühtlasi hoiatas, et miski pole veel kindel.

Lähedalseisvate allikate sõnutsi vaidlevad liikmesriigid ka trahvide suuruste üle – Rehn on sätestanud selleks lausa 0,2 protsenti SKTst – ning ei suuda otsustada, kas patustajatelt tuleks ära võtta ELi põllumajandustoetused ja muud rahad või mitte.

Van Rompuy ütles möödunud nädalal ühel Brüsselis peetud konverentsil nii: «Põhiasjus on meil nõusolek, aga nagu me kõik teame, pesitseb kurat üksikasjades.»

Copyright The Financial Times Limited 2010.