Päevatoimetaja:
Erkki Erilaid
Saada vihje

Riiki petetakse kõige rohkem käibemaksuga

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Adele Pao
Copy
Kõige rohkem petetakse riiki käibemaksuga
Kõige rohkem petetakse riiki käibemaksuga Foto: Toomas Huik

Kõige levinumad on Eestis käibemaksupettused, neile järgnevad pettused tulu- ja sotsiaalmaksu tasumata jätmisel.

Käibemaksust kõrvale hiilimine on kõige levinum viis riiki petta, kuna sellel on kõige rohkem variatsioone. Laias laastus võib need aga jagada kaheks. Kas jäetakse käibemaks tasumata väiksematelt summadelt pikema aja vältel või korraga suurematelt summadelt, kinnitas maksu- ja tolliameti avalike suhete juht Anne Osvet.

Järgmine suurem pettuste rühm on seotud tulu- ja sotsiaalmaksuga: ümbrikupalkade maksmine, tulude varjamine ja kulude fiktiivne suurendamine.

Tulumaksu tasumisest üritatakse pääseda, jättes deklareerimata mistahes maksukohustust tekitavad tulud kinnisvara, metsamaterjali, väärtpaberite müügist saadud tulu või näidatakse kulutusi tegelikest suuremana.

Ümbrikupalga puhul seisneb pettus selles, et makstakse kogu palk töötajatele mustalt, riigile makse tasumata või siis deklareeritakse osa palgast ja tasutakse maksud ainult sellelt.

Koos majanduslangusega kasvas hüppeliselt just ümbrikupalga vihjete hulk, kinnitas Osvet. Sagenenud on juhtumid, kus töötajad on varem saanud ümbrikupalka, aga majanduse olukorra halvenedes on nad tööst ilma jäänud ning seejärel ise maksu- ja tolliameti poole pöördunud.

Viimasel paaril aastal on probleemiks ka isikud, kes saavad töötukassast toetusi ja sellele vaatamata käivad tegelikkuses «mustalt» tööl ning saavad ümbrikupalka.
 

Tagasi üles