Vichmann teenib riigi toel kasumit
18. oktoober 2010, 08:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marcel Vichmanni raudteekontserni, mis Edelaraudtee kaudu riigilt dotatsiooni saab, on kogunenud nii palju puhaskasumit, et selle arvelt võiks inimesi kaks aastat ka maksumaksja toetuseta vedada.
Hoolimata korralikust kasumist kasvab tuleval aastal Edelaraudteele makstav toetus ligi kümnendiku võrra. Majandusministeerium põhjendab seda nii tõusnud kütusehindade kui ka raudtee kasutustasu kallinemisega. Viimast maksab Edelaraudtee ka iseendale ehk oma tütarfirmale, mis haldab enam kui 200 kilomeetrit rööbasteid.
Edelaraudtee ise teenib juhatuse esimehe Kalvi Pukka sõnul sõltuvalt aastast reisijateveoga neli miljonit krooni miinust kuni neli miljonit plussi. Et aga mõista mängu ilu, tuleb hinnata terve Vichmanni raudteekontserni tulemust.
Lõviosa tuludest
Riigilt dotatsiooni saav Edelaraudtee on üks osa Vichmanni raudteekontsernist, mille emaettevõte on osaühing Moonrider. Nimetatud osaühing on Vichmanni ainuomanduses. Vichmanni raudteekontserni teised tähtsamad osad on rööbasteede haldamise ettevõte Edelaraudtee Infrastruktuuri AS ja vagunipargi remondifirma Ühinenud Depood.
Edelaraudtee ise on kahjumis, jäädes mullu 14 miljoni ja tunamullu 32 miljoni krooniga miinusesse. Reisijateveo tulu oli mullu napp 55 miljonit krooni. Kontserni arvetele oli aga viimase majandusaasta aruande järgi kogunenud jaotamata kasumit 365,6 miljonit krooni.
Tänavu on riigi toetus 191 miljonit krooni. Kuigi Vichmanni raudteekontsern suudab teenida ka kaubaveoga, siis vähemalt kahe viimase avaliku aruande järgi oli riigi toetus kontserni omatuludest suurem või sellega peaaegu võrdne. Kuna firma kaubaveod on endiselt madalseisus, siis võib oletada, et ka tänavu moodustab riigi toetus firma tuludest lõviosa.
Moonrideri müügitulu riigi dotatsioonita oli mullu 139 miljonit krooni ja kasum 51,5 miljonit, seisab aastaaruandes. Kuna majandusministeerium on nõustunud sellega, et firma võtab oma rööbasteedel sõitvatelt Edelaraudtee reisirongidelt igal aastal aina suuremat tasu, pole kontserni kasumivoo lõppu näha. Lisaks torkab silma, et raudteekontsern teeb igal aastal väga suurtes mahtudes tehinguid Vichmanni teiste firmadega.
Kuigi ametlikult käib kõik turuhindade järgi, võib oletada, et neisse on peidetud ka n-ö turuhinna järgi teenitav kasumimäär. Ka nende tehingutega võib Vichmann viia firmast välja raha, mille võrra saaks maksumaksja abi rongireisijatele olla väiksem.
Nii ostis Moonrideri raudteekontsern 2009. aastal Vichmanni teistelt firmadelt kaupu ja teenuseid 76 miljoni krooni eest ja müüs vastu 33 miljoni eest. Saldo Vichmanni teiste firmade kasuks oli seega 43 miljonit krooni. 2008. aastal oli vastav saldo 21 miljonit. Teised Vichmanni firmad, mis nende tehingutega dotatsioonist osa said, olid majandusaasta aruande järgi Realway, Go Group, Go Rail, Go Track, Go Hotels ja Go Travel.
Suurema osa raudteekontserni kasumist on Vichmann teiste äride edendamiseks juba tulumaksuvabalt välja võtnud. Aastaaruandest selgub, et Moonrideri kontsern oli eelmise aasta lõpus andnud teistele Vichmanni äridele laenu ligi 350 miljoni krooni eest.
Nagu Vichmann ise aastaaruandes kirjutab, tehti kõik sellised tehingud turuhindade järgi. Moonrideri kontsern saab laenude eest kuus protsenti intresse aastas. Vichmanni raudteekontserni ja riigi leping reisijateveoks kestab 2014. aastani.
Tegev ka laevanduses
Parvlaevaühendusse mandri ning Muhu- ja Hiiumaa vahel panustab riigikassa tuleval aastal 179 miljonit krooni. Ka selles äris lõikab Vichmann oma osa. Nimelt kuulub Vichmannile kolmandik kahest uuest parvlaevast, mis tänavu Väinamerd kündma hakkasid.
Küsimus, kui suur on aastane rent, jäi reedel vastuseta. Majandusministeerium kinnitas, et ka nemad ei tea seda, sest laevafirma esitab rendisumma neile ühise arvena kõikide laevade eest. Kolmas transpordidotatsioonide allikas on Vichmanni jaoks bussiliinid, kus ta toimetab koos Tiit Pruuli, Anti Selge ja Aivo Pärnaga bussifirma Go Bus kaudu. Riik toetab seda ühistranspordiharu aastas enam kui 300 miljoni krooniga. Veel paar aastat tagasi oli Go Bus suur tegija, kuid viimasel ajal on konkurendid konkursse bussifirma eest ära napsanud.
Oma osa võib selles olla ka kohtuotsusel, kus bussifirma ja selle üks omanik Aivo Pärn jäi süüdi altkäemaksu andmises Valga endisele maavanemale Georg Trašanovile.