/nginx/o/2016/01/28/4912965t1h053c.jpg)
Iirimaal käib kuulus Galway hobuste võiduajamine, kuid erinevalt buumiaegadest – mil taevas ürituse kohal mustas kopteritest nagu «Tänapäeva apokalüpsises» – on rikkamat rahvast kahtlaselt vähe näha. Põhjus on selles, et juba paar kuud peavad Iiri pankurid, poliitikud ja kinnisvaraarendajad leppima palju lihtsama kohaga, akendeta toaga parlamendimaja keldris, kus on käimas saareriiki vapustanud pangakrahhi uurimine.
Rahvaesindajad üritavad selgitada välja, kuidas ja miks Iiri pangad aastail 2008 kuni 2010 ikkagi kokku kukkusid, röövides maksumaksjailt koheste kuludena 64 miljardit eurot, kirjutab Financial Times. Peagi järgnes 67 miljardi eurone rahvusvaheline abipakett koos oma aastatepikkuse piinarikka kasinusega.
Nagu selgub, et ole tõde kerge esile koukida. Parlamendi uurimiskomisjoni liige John Paul Phelan nendib: «Paljud inimesed on välja ilmunud, vabandust palunud ning pannud siis lauale 25 lehekülge juttu sellest, et nemad polnud süüdi.»
Nagu Irish Independent juba jõudis kirjutada, riskib uurimine «avaliku naeruvääristamisega». Rahvas olla pahane, et neile ei ole siiamaani räägitud midagi, mida nad juba nagunii ei teaks.
Kuna Iiri üldvalimisteni on jäänud vaid kuus kuud, arvatakse, et uurimise kohale on kerkinud poliitika tume vari. Aga vähemalt on inimestel võimalus viia kokku nägusid ja nimesid – paljud ristküsitluse alla toodud arendajad ja ametnikud pole iial rambivalgust näinud.
Muu hulgas esitatakse neile teravaid küsimusi selle kohta, miks anti pankade kreeditoridele üleüldine riiklik garantii, mis ajas kriisi väidetavalt hullemaks.
Pilt paistab olevat segane. Iirimaa iseseisvusaja pikim õitsenguperiood sai ülimalt järsu lõpu, milles mängis ilmselt rolli mitu faktorit: riigiametid, ministrid, pankurid ja ametiühingud.
Iirlased on siiski arvamusel, et kusagil peitub konkreetsem tõde, ning nende huvi juhtumi vastu ei näita raugemise märke. Rahvas on «siiamaani väga lummatud kogu sellest loost, et mis siis ikkagi juhtus,» tõdes parlamendiliige Phelan.