/nginx/o/2015/01/07/3662303t1h15b8.jpg)
Sigade Aafrika katk küll tapab metssead mingi hetk, kuid mõne aasta pärast on see teema jälle üleval ning seisame silmitsi sama olukorraga, milles oleme praegu, kuna jahimehed soovivad metsas kasvatada oma karja, tehes seda kolmandate isikute kulul, märkis HKScan Estonia juhatuse esimees Teet Soorm, pakkudes välja mõtteid metssigade arvukuse piiramiseks.
Et reguleerida paremini metssigade arvukuse piiramist, tuleks lubada metssigadele kõik jahi liigid. Ajujaht ei liiguta sigu oluliselt enam kui nende tavapärane liikumine.
Riik peaks ostma kütitud metssead ära ja saatma need otse loomsete jäätmete käitlemise tehasesse Väike-Maarjas. Täna sööb omakütitud metssealiha maksimaalselt viis protsenti jahimeestest, ülejäänud rändavad tööstustesse. Sattudes nn sinisesse tsooni saab sea realiseerida ainult pärast proovide negatiivse tulemuse selgumist. See võtab aega paar päeva, kuid rümba hoiustamise tingimused puuduvad ja seega ei hakata neid rohkem küttima. Riigil leidus ja leidub siiani raha tasuda marutaudi seire käigus kährikute ja rebaste peade eest. Ehk leidub ressursse tasuda sigade eest ka.
Täielikult tuleks keelata metssigade igasugune lisasöötmine alates 01.01.2016. Täna pole tegemist enam loodusliku loomaga ̶ metssead elavad metsas nagu lihaveised poollooduslikel kooslustel. Eelnimetatud kuupäevaks on eeldatavasti sigade Aafrika katk haaranud riigi mandriosa, populatsiooni poputamisel puudub igasugune mõistlik seletus.
Jahiseaduses tuleb sisse kirjutada metssigade põhikarja emiste maksimaalne arv 1000 hektari kohta, milleks oleks üks emis. See tagab metssea säilimise, annab võimaluse mõistlikult pidada jahti, ent samas ei paku elatist jahimehele maaomaniku kulul.