/nginx/o/2015/07/30/4334505t1h1e03.jpg)
Värske uuringu tulemused näitavad, et söögitegemisel tihedalt kasutusel olev päevalilleõli muutub kuumutamise järel tervisele tegekikult kahjulikumaks kui näiteks searasv.
Suurimad toiduõlidega seotud müüdid lükati ümber
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
BBC 2 terviseuudiste saade «Trust Me I’m A Doctor» lükkab oma värske uuringu tulemustega ümber mitu toiduõli kasutamisega seotud müüti, vahendab Telegraph. Muuhulgas tuleb sellest välja, et päevalilleõli kasutamine praadimisel on kahjulikum kui searasva kasutamine.
Paljud kokanduseksperdid on soovitanud praadimisel vältida oliiviõli ja kasutada selle asemel taime- või päevalilleõli. Selleks aga, et vaadata, kas neil soovitustel on ka teaduslikku alust, viisid De Monfort Ülikooli (DMU) vabatahtlikud läbi eksperimendi, kus nad testisid päevalilleõli, taimeõli, maisiõli, külmpressitud rapsiõli, oliiviõli, võid, hane- ja searasva kasulikkust.
Praadimisest ülejäänud õli saadeti DMU laboritesse analüüsimiseks, kus hinnati, kui palju neis on aldehüüdi ehk keemilist ühendist, mida võib leiduda õlides või rasvades pärast kuumutamist ning mis muuhulgas põhjustab südamehaigust ja vähki.
Laborianalüüsidest selgus, et päevalilleõli ja maisiõli proovides oli aldehüüdide tase 20 korda kõrgem, kui Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitused ette näevad. Oliiviõli, rapsiõli, või ja hanerasva proovides oli märkimisväärselt vähem inimese tervisele kahjulikke kemikaale. Analüüside tegemisel leidsid DMU uurijad muuhulgas ka kaks senitundmata aldehüüdi.
«Päevalille- ja maisiõli on tervisele ohutu senikaua, kuni seda ei kuumuta ehk ei kasutata küpsetamisel või praadimisel,» rääkis DMU bioanalüütilise keemia ja keemilise patoloogia professor Martin Grootweld. Tema sõnul on see lihtne keemiline fakt, et miski, mida peetakse üldiselt tervislikuks muutub teisel temperatuuril ebatervislikuks.
Vastupidiselt senistele nõuannetele soovitab ta kasutada praadimisel ja küpsetamisel hoopis light ehk non-extra virgin oliiviõli. «Esmalt seetõttu, et selle õli kasutamisel tekib märksa vähem mürgiseid ühendeid ja teiseks, need ühendid, mis tekivad, on inimesele märksa kahjutumad,» selgitas ta.
Ökosupermarketi Planet Organic pidaja Al Overton räägib, et inimesed on sageli segaduses, kui nad tahavad praadimiseks õli või rasva osta. «Minu käest uuritakse pidevalt, mida tuleks millal kasutada – kõige lihtsam vastus on, et majapidamises peaks olema kõik erinevad õlid esidanud,» märkis ta Telegraphile antud usutluses.
Tema sõnade kohaselt tuleks kookosõli või mõnda muud küllastunud rasva kasutada suuremal praadimisel, oliivi- ja rapsiõli kergemal praadimisel ja salatites ning kõrvitsa- ja avokaadoõli salatikastmete ja dippide tegemisel. Ka tema kinnitusel leiab järjest enam kinnitust asjaolu, et toidueksperdid oma senise hirmutamisega mööda pannud «Juba meie vanaemad teadsid, mis tegelikult hea on – kui nad kasutasid praadimisel hanerasva või võid,» sõnas Overton.
Alljärgnevalt on toodud välja, milliseks juhuks on erinevad toidutegemisel kasutatavad õlid ja rasvad sobivaimad.
EXTRA VIRGIN OLIIVIÕLI
/nginx/o/2015/07/30/4334419t1hb57b.jpg)
- Millest tehtud: purustatud oliividest eraldatud õli. Tegemist on ainukese küpsetamisõliga, mille valmistamisel ei ole kasutatud kemikaale ja mida ei ole tööstuslikult töödeldud. Lisaks on õlidele, mis tohivad extra virgin märgist kanda, väga täpsed kriteeriumid, millele see peab vastama. Õige oliivimaitse on üks neist, viidates sellele, et extra virgin õlis on vähem oleiinhapet kui teistes oliiviõli liikides. Samuti on extra virgin õlis rohkem oliivides sisalduvaid looduslikke vitamiine ja mineraale.
- Parim kasutusviis: salatikastmed, pasta ülepiserdamiseks, küpsetamisel
- Halvim kasutusviis: kõrgel temperatuuril praadimine, kuna hakkab juba madalal temperatuuril ohtralt suitsu levitama
--
OLIIVIÕLI
/nginx/o/2015/07/30/4334425t1hd9ee.jpg)
- Millest tehtud: tervetest oliividest eraldatud õli. Tegemist on virgin oliiviõli ja tööstuslikult töödeldud õli seguga. Ehk siis osaliselt on seda õli töödeldud kõrgel kuumusel ja/või kemikaalidega. Tavaline oliiviõli on madalama kvaliteediga, kui extra virgin oliiviõli. Sellest annab märku ka viimasest heledam värv ning mitte nii tugev maitse. Samuti sisaldab tavaline oliiviõli 3 –4 protsenti oleiinhapet. Tegemist on toiduõliga, mida võib kõigeks kasutada.
- Parim kasutusviis: kerge praadimine, salatikastmed, küpsetamine
- Halvim kasutusviis: kõrgel temperatuuril praadimine
--
RAPSIÕLI
/nginx/o/2015/07/30/4334427t1h60f9.jpg)
- Millest tehtud: rapsiseemnetest eraldatud õli. Viimasel paaril aastal on järjest enam tulnud turule ka käsitsi ehk külmpressitud rapsiõli. Erinevalt oliiviõlist ei muutu rapsiõli kõrgel temperatuuril toksiliseks ja kuna ta ei hakka ka nii kergesti suitsu ajama, kui oliiviõli, siis sobib ta märkimisväärselt paremini praadimiseks.
- Parim kasutusviis: kartulite praadimine, kõrgel temperatuuril praadimine
- Halvim kasutusviis: kuna sel on omapärane maitse, siis ei pruugi ta olla parim valik salatikastmetes või näiteks pasta ülepiserdamiseks
--
SEARASV
/nginx/o/2015/07/30/4334471t1h90c0.jpg)
- Millest tehtud: sealiha rasvasematest kihtidest
- Parim kasutusviis: küpsetamine, kõrgel temperatuuril praadimine
- Halvim kasutusviis: kõik, mis ei nõua kõrge temperatuurini kuumutamist
--
GHEE EHK SELITATUD VÕI
/nginx/o/2015/07/30/4334473t1h8dd5.jpg)
- Millest tehtud: keedetud või, millest on kurnatud välja koor ja eemaldatud vedeliku ülejääk
- Parim kasutusviis: kõrgel temperatuuril praadimine
- Halvim kasutusviis: kõik, mis ei nõua kõrge temperatuurini kuumutamist
--
HANERASV
/nginx/o/2015/07/30/4334475t1h3a27.jpg)
- Millest tehtud: küpsetatud hanelihast eraldatud rasv
- Parim kasutusviis: kõrgel temperatuuril praadimine, kartulite röstimine
- Halvim kasutusviis: kõik, mis ei nõua kõrge temperatuurini kuumutamist
--
PÄEVALILLEÕLI
/nginx/o/2015/07/30/4334479t1h92a7.jpg)
- Millest tehtud: päevalilleseemnetest eraldatud õli.
- Parim kasutusviis: küpsetamine, kuna tal on mõnevõrra omapärane maitse
- Halvim kasutusviis: kõrgel temperatuuril küpsetamine või praadimine
--
TAIMEÕLI
/nginx/o/2015/07/30/4334483t1h1f01.jpg)
- Millest tehtud: sojaubadest, maisist, päevalilleseemnetest ja safloorist eraldatud õli.
- Parim kasutusviis: küpsetamine, kuna sel on mõõdukas maitse
- Halvim kasutusviis: kõrgel temperatuuril praadimine
--
KOOKOSRASV
/nginx/o/2015/07/30/4334487t1h5da3.jpg)
- Millest tehtud: kookosrasva peamiseks saamisviisiks on kookospähkli liha ehk copra suitsu, päikese käes või põletusahjus suitsetamise järel
- Parim kasutusviis: kõrgel temperatuuril praadimine, küpsetamine
- Halvim kasutusviis: toidu ülepiserdamiseks, kuigi teiste koostisosadega kombineerides võib sobida salatikastmeks
Allikas: Telegraph