Päevatoimetaja:
Sander Silm

Ihaldatud praktikakohad Brüsselis panustavad olematule töötasule

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Siiri Liiva
Copy
Ka Euroopa Parlamendis kasvab nende praktikakohtade arv, kus praktikantidele töötasu ei maksta.
Ka Euroopa Parlamendis kasvab nende praktikakohtade arv, kus praktikantidele töötasu ei maksta. Foto: Michael Bunel / Sipa USA / Scanpix

Paljude karjääri alustavate noorte hulgas muidu populaarsed praktikakohad Brüsselis ja teistes Euroopa pealinnades on põhjustanud viimastel aastatel suure hulga pettumusi.

«Viimasel paaril aastal on paljudel Brüsseli praktikakohtadel loobutud praktikantide töö tasustamisest, samuti võib seda trendi näha ka kõigis teistes Euroopa pealinnas tegutsevates suurtes organisatsioonides,» rääkis Euroopa Noortefoorumi poliitika- ja eestkosteekspert David Garrahy Saksa väljaandele Deutsche Welle.

Ta toob näiteks selle, kuidas Euroopa Komisjon otsib praegu septembrikuust algavale tasustamata praktikale magistriõpingud lõpetanuid, kelle praktikaperiood peaks kestma viis kuud. «Neil on küll ametlik praktikaprogramm – mis on küll väga hea –, kuid viimasel ajal oleme täheldanud, et nii Euroopa Komisjoni kui Euroopa Parlamendi praktikakohtade puhul muutub töötasu järjest haruldasemaks,» märkis Garrahy.

Kuigi ka tasustamata praktikakohad võivad noortele pakkuda hulgaliselt vajalikke kogemusi, kontakte edasiseks eluks ning töökohaga seotud väljaõpet, limiteerib siiski kuuekuuline tasustamata praktikaperiood väga oluliselt nende noorte hulka, kes üldse neile kandideerida saavad. «Kehvema sotsiaalse ja majandusliku taustaga noortel muutub nendele kohtadele kandideerimine väga keeruliseks, kuna nad ei saa endale lubada kuus kuud tasuta töötamist,» lisas ta.

Ka väljaspool Euroopa Liidu institutsioone on praktikantide tasu suureks probleemiks – suures hulgas Brüsselis tegutsevates organisatsioonides on praktikakohad harva tasustatud ja siiski mitte sellisel määral, mis võimaldaks äraelamist. «Ja tegelikult ei ole see ainult tasu küsimus – ka töö, mida praktikantidelt nõutakse, on sageli väheväärtuslik,» lisas Yvette Sweringa organisatsioonist CSR Europe. Sagedased on juhtumid, kus praktikantide ainukesteks tööülesanneteks on koopiate tegemine või kohvi toomine.

Garrahy tõi veel välja, et pärast majanduslangust on kasvanud ka nende töökohtade hulk, mis on asendatud praktikakohtadega eesmärgiga vähendada tööjõukulusid. Sageli on sellised praktikakohad väga suure töökoormusega ja lõppevad praktikantide läbipõlemisega. Siinjuures viitas ta näiteks 21-aastase Bank of America saksa praktikandi Moritz Erhardti juhtumile, kes suri epilepsiahoo tagajärjel 2013. aasta augustis, olles enne seda töötanud 72 tundi järjest.

Euroopa Komisjoni statistika kohaselt teeb iga-aastaselt 4,5 miljonit ülikoolilõpetanut ja töötut noort Euroopas mingit liiki praktika läbi. 59 protsendil juhtudel on tegemist tasustamata praktikakohtadega ja 30 protsendil juhtudel ei pakuta praktikantidele ka mitte mingisugust tööga seotud väljaõpet.

Tekkinud olukorra parandamiseks plaanib Euroopa Noortefoorum minna novembrikuus Euroopa Parlamendi fraktsioonide jutule. «Me oleme europarlamendi saadikutelt ja parlamendilt endalt saanud sageli oma ideedele toetust,» märkis Garrahy, kes loodab, et noortefoorumi algatus muudab praktikantide olukorda mitte ainult Euroopa institutsioonides vaid ka teistes organisatsioonides.

Tagasi üles