/nginx/o/2015/07/30/4332579t1hd2d0.jpg)
Teises kvartalis kasvas Eesti stabiliseerimisreservi vara väärtus 0,9 protsendi võrra ja esimese poolaasta tulusus oli kokku -0,08 protsenti. Reservis oleva vara tootlust pärsib madal euroala võlakirjade hinnatase.
Madal võlakirjade hind pärsib stabiliseerimisreservi kasvu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusministeeriumi teatel oli juuni lõpus stabiliseerimisreservi vara maht turuväärtuses 373 miljonit eurot. Võrreldes mullusega kasvas reserv 1,4 protsenti ehk viis miljonit eurot.
«Tänavu teine kvartal oli finantsturgude jaoks väga volatiilne periood. Aprilli lõpus alanud võlakirjahindade langus oli järsk ning intressimäärade päevased kõikumised olid ulatuslikud. Võlakirjade intressimäärad tõusid järsult nii mais kui ka juunis ja tavapäraselt tõi see kaasa võlakirjade hindade languse,» kommenteeris ministeerium pressiteates.
Ministeeriumi hinnangul on stabiliseerimisreserv hoolimata keerulistest aegadest võlakirjaturgudel taganud vara väärtuse säilimise.
Reservist ligi kaks kolmandikku (65,1 protsenti) on investeeritud väga madala krediidiriskiga euroala valitsuste võlakirjadesse ning ülejäänud kolmandik valdavalt euroala pankade võlakirjadesse.
Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Belgia valitsuse võlakirjad (19,8 protsenti), Hollandi päritolu Rabobanki võlakirjad (19,1 protsenti) ja Prantsusmaa valitsuse võlakirjad (16,6 protsenti).
Võlakirjad moodustavad reservi varast 373 miljonit eurot ja kontojääk 61 413 eurot.
Tänavu teise kvartali jooksul laekus riigieelarve seaduse alusel reservi 4,3 miljonit eurot, millest enamuse moodustas Eesti Panga kasumieraldis.
«Stabiliseerimisreservi vara paigutamise eesmärk on eelkõige tagada vara väärtuse säilimine,» teatas rahandusministeerium. «Reservi säilivuse tagamiseks moodustavad 77,5 protsenti mahust investeeringud kõrgeima krediidireitinguga varasse. Valuutariski reservi vara paigutamisel ei võeta, kogu reserv on europõhistes varas.»
«Teiseks peab reservi olema võimalik vajaduse korral kiiresti kasutusele võtta, mistõttu on teine eesmärk tagada kõrge likviidsus. Reservi vara paigutamise eesmärkidest on tulu teenimine alles kolmandal kohal,» seisab ministeeriumi kommentaaris.
Stabiliseerimisreserv loodi 1997. aastal mahus 44,8 miljonit eurot. Stabiliseerimisreservi vara on aastatel 1998–1999 kasutatud pankrotistunud Eesti Maapanga klientide loovutatud nõuete katteks mahus 17 miljonit eurot. 2009. aastal võeti stabiliseerimisreservist kasutusele 224 miljonit eurot maailma majanduskriisist tulenevate üldmajanduslike riskide vähendamiseks.
Reservi saab seaduse järgi kasutada üldmajanduslike riskide vähendamiseks, kriiside leevendamiseks eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või muude erakorraliste olukordade lahendamiseks. Samuti võib reservi kasutada finantsasutustele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamiseks või ennetamiseks.