Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Suvi tühjendab kindlustuste rahakotti

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kindlustuste kogemus näitab, et enim juhtub inimestega traumasid just suvel.
Kindlustuste kogemus näitab, et enim juhtub inimestega traumasid just suvel. Foto: Margus Ansu / Postimees

Võiks ju arvata, et talvel libedaga juhtub palju õnnetusi, kahjuks aga on kõige suurema õnnetusjuhtumi kahjude arvuga kuud kindlustuste jaoks konkurentsitult juuli ja august.

Suvine soe meelitab tänavatele palju jalgrattureid, mis tähendab, et nendega seotud õnnetuste arv kasvab hüppeliselt. Samuti saadakse erinevate pallimängude käigus traumasid ning suviste õnnetuste hulgas on kahjuks igal aastal ka uppumissurmad. Juhtub ka seda, et süütevedelikuga ollakse lõkketule ääres hooletud või tähtpäeva puhul ilutulestikku lastes ei pöörata ohutusreeglitele piisavalt tähelepanu. Suvi on suur remonditööde hooaeg. Sellega seoses tuleb ette nii treppredelitelt kukkumisi, tööriistadega vigastamisi kui paraku ka elektrilöögi tõttu elu jätmisi.

Õnnetuse puhul võivad tagajärjed olla õnnelikust pääsemisest kuni päris traagilisteni sündmusteni. Õnnesärgis sündimise peale ei tasu lootma jääda, vaid tasub hoolitseda juba varakult nii enda kui ka oma lähedast turvatunde eest ja ennast erinevate õnnetuste puhuks kindlustada.

Esmatähtis oleks ennast kindlustada püsiva puude ja surmajuhtumi vastu. Täiskasvanud võiksid võtta  kindlustussummaks kuue aasta netosissetuleku. Kindlustussumma valik sõltub ka eluviisidest, tegevusest, elukutsest ning sellestki, kas ollakse pere ainus toitja. Näiteks kui kindlustada end püsiva puude vastu 60 000 eurose kattega ja surmajuhtumi vastu 30 000-eurose kattega, siis tuleb iga kuu kindlustunde eest tasuda ligikaudu 6.60 eurot ehk 22 senti päevas.

Kindlustussumma valikul tasub arvestada, et kindlustusandja maksab hüvitisena välja vastava protsendi summast. Oluline on lepingut sõlmides tingimustega tutvuda. Näiteks püsiva puude protsentide määramise alused on õnnetusjuhtumikindlustuse puhul erinevad sotsiaalkindlustusameti poolt määratavatest püsiva töövõimetuse protsentidest. Kindlustus lähtub lepingu aluseks olevatest kindlustustingimustest ja konkreetsest tabelist, mille ka klient poliisiga kaasa saab. Näiteks, kui kindlustussumma on 60 000 eurot, siis mõlema labakäe kaotuse korral on hüvitis 100% ehk siis 60 000 eurot. Samas kui õnnetuse tagajärjel jääb inimene näiteks ühest silmast pimedaks, on hüvitis 50% ehk 30 000 eurot. Sellepärast tasub algusest peale kaaluda piisavalt suurt kindlustussummat, mis võiks katta võimalike tagajärgedega tegelemise.

Hüvitis annab püsiva puude korral mingigi rahalise kindlustunde kuni kindlustatu leiab oma tervislikule seisundile sobivama töö. Kindlustushüvitisest on abi ka juhul, kui on vaja õnnetuse järgselt suuremas mahus taastusraviga tegeleda ja leida mõneks ajaks omale abilisi, kes aitaks igapäevaste asjatoimetustega  toime tulla.  Surmajuhtumihüvitise kindlustussumma valikul tuleks samuti lähtuda sellest, et pere suudaks pärast traagilise õnnetusjuhtumi toimumist mõistliku aja oma igapäevaste kulutustega toime tulla.

Tähele tasub panna seda, et haigused, mille kulg ja ravi ei ole seotud võimalike traumadega, õnnetusjuhtumikindlustuse alla ei kuulu. Näiteks võib juhtuda, et esitatud materjalide põhjal ei saanud kliendi tervisekahjustus olla seotud õnnetusjuhtumiga. Sellises olukorras küsib kindlustus kindlasti ka ekspertarvamust usaldusarstilt, kelle hinnang on seejärel otsuse aluseks. Kindlustus ei saa paraku aidata klienti siis, kui klient näiteks purjus peaga ujuma läheb või rõdupiirdel tasakaalu harjutab. Samas ei maksa karta kindlustuse poole pöörduda siis, kui varasem trauma on välja ravitud ja nüüd näiteks sama jalg uuesti õnnetuses vigastada saab.

Elu on ettenägematu ja õnnetuste eest ei ole keegi kaitstud. Õnnetusjuhtumikindlustus aitab leevendada õnnetuse juhtudes majanduslikke muresid.

Tagasi üles