Laps jäi pärast ränka kukkumist kindlustushüvitiseta

Rattasõit lõppes valusa traumaga. Foto: SCANPIX

Pärast rattaga kukkumist munandioperatsioonile sattunud poiss jäi ilma kindlustushüvitisest, sest kindlustuse kinnitusel polnud tervisehäda põhjuseks kukkumine.

«Mu 13-aastane poeg kukkus rattaga sõites hella kohaga vastu raami, järgmine hommik viis kiirabi ta kohe operatsioonilauale ja tal lõigati munandit,» rääkis tarbijatoimetusega ühendust võtnud isa. Kuna pojal on olemas elukindlustus, siis arvas pere, et talle makstakse hüvitist, kuid kindlustus keeldus sellest. «Arst väitis, et tõenäoliselt ei ole trauma sellest põhjustatud,» rääkis mees, keda ajendas meedia poole pöörduma kindlustuse töötaja suhtumine.

ERGO kindlustus teatas esmalt perele, et lähtudes munandikeerdumuse tavapärasest tekkemehhanismist ja traumaatiliste muudatuste puudumise tõttu, ei ole kindlustusjuhtumi, tervisekahjustuse tekkimine ootamatu ja välise jõu mõjul, toimumine tõendatud. Perel paluti esitada arsti tõend, milles oleks üheselt nimetatud püstitatud diagnoosi tekkepõhjusena trauma.

Last opereerinud arst ütles emale, et haiguslugu on juba suletud, sinna enam midagi juurde lisada ei saa. Kindlat põhjust, miks selline asi juhtus, ei osanud arst ka pärast kolleegiga konsulteerimist öelda. «See võis juhtuda kukkumise tagajärjel ja võis ka mitte  ja seda kukkumist oleksin ma pidanud kohe mainima. Paraku olin ma juba tööl, kui laps ärkas ja valud algasid, teine laps helistas mulle, mille peale kiirustasin koju ja suhtlesin ka juba kiirabiga,» meenutas ema vestlust arstiga.

Pärast ajalehepoolset päringut kohtus kindlustus uuesti lapse vanematega ja tutvustas neile erapooletu ekspertiisi tulemusi. ERGO kindlustuse isiku- ja vastutuskindlustuse kahjude grupi juhi Julia Šikulova sõnul pöördus klient nende poole kahjuteatega ligi kuu aega peale lapse ägeda haigestumisega haiglasse sattumist, olles eelnevalt telefoni teel kahjukäsitlejaga konsulteerinud.

«Kahjukäsitleja selgitas kliendile, kes traumat eitas, et kui haigestumine pole seotud traumaga, ei kuulu see õnnetusjuhtumi kindlustuse alla,» ütles Šikulova. Ta lisas, et lapsele hiljem siiski meenus, et ta oli eelmisel õhtul rattaga kukkunud. «Lisatud dokumentidest paraku ei selgunud üheselt, et konkreetne haigestumine saab olla traumaga seotud. Tegime järelpärimise ka ekspertarvamuse saamiseks, kus meile kinnitati, et konkreetne haigestumine ei saa olla põhjustatud traumast,» rääkis ERGO esindaja. Ta toonitas, et eelnevatel aastatel toimunud traumade eest on lapsele valurahad makstud.

Šikulova sõnul tegi klient tegi kõik õigesti - küsis nõu, edastas vajalikud dokumendid. Ka trauma põhjuse hilisem teatamine on tema sõnul täiesti lubatud ja ei mõjuta kuidagi otsust. «Soovitame vaid klientidel siiski esimesel võimalusel peale juhtumit meiega ühendust võtta - nii on üksikasjad paremini meeles. Paraku seekord ei olnud lihtsalt tegemist kindlustusjuhtumiga,» tõdes Šikulova.

«Kindlustushüvitust maksab kindlustusselts välja dokumentaalselt tõendatud juhtumite puhul ja antud loos puudus arsti hinnangul seos võimaliku trauma tagajärjel tekkinud kahjustustega,» kommenteeris Eesti Kindlustusseltside Liit tarbijahariduse valdkonnajuht Jaanika Käärst. Ta lisas, et kui klient siiski tunneb, et kindlustusseltsi otsus on ebaõiglane, võib ta pöörduda lepitusorgani poole. Lepitusprotsess on kliendi jaoks tasuta.