USA kongressis on arutlusel seaduseelnõu, mis tühistaks toornafta ekspordikeelu.
USA Kongress kaalub toornafta ekspordikeelu tühistamist
USAst on otseselt keelatud välja vedada kolme kaubaartiklit: punase seedri puitu, toiduks tarvitatavat hobuseliha ja toornaftat. Viimasele pandi ekspordikeeld 1970ndatel külma sõja ajal. Keelu eesmärk oli tagada USA siseturu varustatus kodumaistest allikatest ka olukorras, kus suurriik on kõigist muudest allikatest ära lõigatud.
Seoses Iraani naftaekspordile pandud piirangute peatse tühistamisega tõstatas naftat tootvat osariiki Alaskat esindav senaator, vabariiklane Lisa Murkowski nüüd küsimuse: miks USA võtab Iraani ekspordilt piirangud maha, aga oma ekspordilt ei võta?
Murkowsky eelnõu toornafta ekspordipiirangu tühistamiseks on kogunud Fox Newsi andmeil juba 14 toetajat, kes enamjaolt samuti naftat tootvate osariikide, nagu Põhja-Dakota ja Oklahoma senaatorid.
Mis juhtuks, kui USA kaotaks ekspordipiirangu? Esiteks tõuseks USA siseturul kütuse hind. USA toornafta hind toorainebörsil, nn US Crude, on maailmakaubanduses kasutatavast Brentist pidevalt olnud mõne dollari võrra madalamal tasemel.
Teiseks tõuseks maailmaturul naftapakkumine, mis niigi praegu ületab nõudlust. USA tootjad trügiks välisturule, soovides saada kõrgemat hinda kui kodus. See oleks valus löök neile naftatootjariikidele, kelle tootmiskulud on kõrgel. Samuti saaks USA maailmaturul avalikult rinda pista Iraani, maailma suuruselt neljandate naftavarude omanikuga.
Siiski hindas analüüsifirma GazBuddy peaanalüütik Tom Kloza, et eelnõul on Kongressis vähe lootust. «Ma ei arva, et sel on šanss 2015. või 2016. aastal läbi minna,» ütles ta.
Ilmselt kaaluvad kodused mured poliitikute seas üles soovi Iraanile «ära teha». Ohios ja Pennsylvanias, kahes tulevaste presidendivalimiste võtmeosariigis, on suured naftarafineerimistehased. Ekspordikeelu tühistamine tähendaks, et toornaftat hakataks palju rohkem rafineerima kusagil mujal, mis viiks tehaste sulgemise ja töökohtade kaotuseni.