/nginx/o/2015/07/29/4330555t1h880d.jpg)
Veebikonstaabel Maarja Punakule oli nädalavahetus kirjaderohke ning enim jäi neis kirjades talle silma sõna usaldus.
Usalduse petmine sunnib veebikonstaablilt abi otsima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Keegi usaldas tuttavat ja andis talle enda populaarsele Instagrami kontole administraatori õigused, tuttav eemaldas ta seejärel lehelt. Keegi usaldas tuttavat, kes lubas võla esimesel võimalusel tagasi maksta, kuid pole seda juba kolm aastat teinud. Keegi usaldas enda arvuti tuttavale, kes tegi tema Growtopia konto puhtaks,» kirjutab veebikonstaabel oma sotsiaalmeedia kontol.
Tema sõnul on need juhtumid, millega inimesed kokku puutuvad ja kus nad tunnevad ebaõiglust ning soovivad saada abi. Parim soovitus edaspidiseks on aga see, et kokkuleppeid sõlmides tuleb mõelda läbi ka selle võimalikud halvad tagajärjed. Kui aga ei olda kindlad, tuleks jätta kokkulepe sõlmimata. «Mitte, et kõiki peaks pidevalt kahtlustama, kuid usaldus tuleb enne ikkagi välja teenida,» tõdes Punak ning lisas, et seda, kas kedagi usaldada või mitte, näitab tavaliselt aeg.
Veel lisas ta, et eelnev jutt ei kehti mängukontodele, kus päriselus tundmatutele inimestele, kellega on koos pikalt mängitud, müüakse mängu mõttes väärtuslikke asju. «Mänguelu on hoopis teine, seal tähendab usaldus peaaegu alati riski võtmist,» tõdes ta.