/nginx/o/2013/09/05/2158039t1hf1e6.jpg)
Finantsinspektsioon, mis on pikemat aega soovinud, et Krediidipank vahetaks nõukogust välja endise pangajuhi Andres Kluge, on nüüd pöördunud panga väikeaktsionäride poole tungivas toonis palvega leida uus nõukogu juht, vastasel juhul on inspektsioon valmis kasutama teisi talle seadusega antud vahendeid.
Kõrvuti kohtuasjaga, kus vaieldakse finantsinspektsiooni vastavasisulise ettekirjutuse üle, saatis inspektsioon panga aktsionäridele kirja, milles väljendab oma kasvavat muret Krediidipanga juhtimise üle. BNSi valduses olevas kirjas kirjutab inspektsioon, et nende hinnangul on juhtimisega seonduvad riskid kasvamas ning seetõttu kaalutakse järelevalvelise hinnangu protsessi (SREP) ülevaatamist.
Tavaliselt on SREP kasutusel selleks, et tagada pankade sisemise kapitali adekvaatsust. Järelevalveline hinnang võib aga nõuda ka tegutsemist muude riskidega, sealhulgas reputatsiooniriskiga, seisab finantsinspektsiooni SREP juhendis.
Kirjas aktsionäridele ei ole finantsinspektsioon rahul sellega, et hoolimata mitmetest aktsionäride koosolekutest ei ole ühelgi neist Kluget nõukogust eemaldatud. Kui panga aktsionärid ei täida ettekirjutust, ähvardab inspektsioon kasutada krediidiasutuste seaduse sätet, millega on võimalik keelata pangal teatud tehingute või toimingute tegemine või piirata nende mahtu. Samuti märgib inspektsioon, et ettekirjutuste mittetäitmise eest on võimalik tühistada krediidiasutuse tegevusluba.
Lisaks viitab finantsinspektsioon sellele, et inspektsiooni hinnangul oleks praeguse olukorra lahendamiseks parim, kui muutuks panga aktsionäride või nende osaluse struktuur, kinnitades sealjuures panga aktsionäride vabadust selliste otsuste tegemisel.
Kirja saamist kinnitas BNSile ka Krediidipanga aktsionär Timud Dyakov, kes ütles, et tema finantsinspektsiooni soovitusi ei toeta ning tema hinnangul on inspektsioon Andrus Kluge suhtes lihtsalt vaenulikult meelestatud. «Andrus Kluge on Krediidipanga nõukogu kõige efektiivsem liige ning viimane isik, kes nõukogust tuleks eemaldada,» ütles Dyakov eile.
Finantsinspektsiooni kommunikatsioonijuht Livia Vosman viitas vastuses BNSi küsimusele vaid inspektsiooni ettekirjutusele 2013. aasta septembris, mille üle praegu vaidlus ringkonnakohtus jätkub. «Krediidipank on jätkuvalt finantsinspektsiooni kõrgendatud tähelepanu all, kuid seadusest tulenevalt ei ole järelevalvega seotud toimingud avalikud,» kirjutas Vosman.
Finantsinspektsiooni ja Krediidipanga vaheline tüli on kestnud aastast 2013. Toona ütles inspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler, et finantsjärelevalve hinnangul on Andrus Kluge lasknud end isiklikult kiskuda Krediidipanga aktsionäride vahelisse võimuvõitlusesse, ning muuhulgas ostnud Krediidipanga aktsiad laenuga selliselt laenuandjalt, kelle taust ei ole järelevalve jaoks läbipaistev ning olnud seotud ka Krediidipanga juhatuse aktsiaostude ja nende läbipaistmatu finantseerimisega.
Seepärast jõudis finantsinspektsioon 9. septembril 2013 seisukohale, et Andrus Kluge ärialane reputatsioon ei ole laitmatu. Vastavalt seadusele on finantsjärelevalvel sel juhul volitused tagasi kutsuda panga juhatuse esimees, kuid nõukogu esimehe puhul nõuab seadus kõigepealt vastava ettepaneku tegemist panga aktsionäridele.
Eesti Krediidipank on Vene krediidiasutuse kontrolli all olnud alates 2005. aastast. Moskva Pangale kuulub 59,7 protsenti Krediidipanga aktsiatest, ülejäänud aktsiaid kuuluvad väikeaktsionäridele. Moskva Panga 46,48 protsenti Moskva linnale kuulunud aktsiatest müüdi 2011. aasta alguses Venemaa riigipangale Vneštorgbank VTB, millele kuulub 95 protsenti Moskva Panga aktsiatest. Krediidipank moodustab 0,2 protsenti VTB pangandusgrupist.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)