Taaskasutusse suunati mitukümmend tonni pakendeid

Eelmisel aastal suunati taaskasutusse 40 887 tonni pakendeid. Foto: Toomas Huik

Möödunud aastal suunati turule kokku 54 836 tonni pakendeid, millest 40 887 tonni suunas Eesti pakendiringlus taaskasutusse.

«Kõige enam tekib ettevõtetes paber ja kilepakendeid, kuid mõistlikult toimides on jäätmetelt isegi võimalik teenida,» selgitas Eesti pakendiringluse juhatuse esimehe Aivo Kangus. Tema sõnul tekibki valdav hulk jäätmetest ettevõtetes ning kodumajapidamistest ringlusesse jõudvate pakendite osakaal on tunduvalt väiksem. «Eesti Plastis nii kile kui kõvaplastik purustatakse, pestakse ja toodetakse plastigraanulid, millest saab uusi pakendeid või näiteks parkimiseks murukärgi,» märkis ta.

Kangus ütles, et tehniliselt on kõige keerukam segapakendi masinsorteerimine erinevate materjalide kaupa. «Vaatamata keerukusele on see mitmeid kordi efektiivsem kui käsitsi sorteerimine, või kapitalimahukas materjaliti lahuskogumine tekkekohas,» rääkis ta.

Kuigi sellest aastast kehtib ettevõtetele pakendiaruannete auditeerimiskohustus, olid auditeeritud vaid veerand esitatud andmetest, sest auditeerimiskohustus on paljude ettevõtete jaoks ebamõistlikult suur kulu. «Ligikaudu 50 protsenti ettevõtetest, kes meile oma andmed esitasid, on aastane kulu pakendite kogumisele 100 eurot või vähem, seega nende andmete auditeerimine võib aga maksta kordades nii palju,» lausus Kangus.

Pakendiregistri eesmärk on Eestis turule lastud kauba pakendite, tekkinud pakendijäätmete, käibelt kõrvaldatud korduskasutuse pakendite, pakendijäätmete taaskasutamise ning taaskasutamise sihtarvude täitmise kohta arvestuse pidamine.

Kokku esitas pakendiringlus registrile 1648 ettevõtte andmed.