/nginx/o/2015/07/28/4328815t1he490.jpg)
Esimese poolaasta jooksul on ettevõtted tasunud 95 miljonit eurot rohkem käibemaksu kui möödunud aastal, teatas maksu- ja tolliamet (MTA). Mullu jõustunud tehinguinfo esitamise aastaseks mõjuks hindab MTA esialgselt prognoositud 30 miljoni euro asemel vähemalt 70 miljonit.
Juulist esitavad MTAle vähemalt tuhandeeuroste tehingute kohta andmeid kõik käibemaksukohustuslastest ettevõtjad. Käibedeklaratsiooni lisa esitamisega on ettevõtjad aidanud vähendada käibemaksupettuseid ning parandada konkurentsitingimusi, teatas maksuamet.
MTA hinnangul viitab korrektselt käituvate ettevõtjate konkurentsiolukorra paranemisele ka Eesti-siseste tehingute lisandunud väärtuse ehk müügi ja ostu vahe suurenemine. «Fiktiivsete arvete osakaalu vähendamine annab võimaluse ausal ettevõtjal oma toodangut hõlpsamini müüa ja seeläbi ka käibemaksu rohkem tasuda,» ütles MTA peadirektori asetäitja Egon Veermäe. «Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on Eesti tehingute lisandväärtus kasvanud 8,3 protsenti ja see ei ole alates 2007. aastast nii kõrgel tasemel olnud kui praegu.»
Fiktiivsete arvete osakaalu jätkuvale kahanemisele viitab maksuameti teatel ka asjaolu, et käibemaksu tasumise kohustus kasvas esimese kuue kuuga 76 miljonit eurot aastases võrdluses, ehkki Eesti müük ja soetus kahanesid vastavalt 62 miljoni 426 miljoni euro võrra.
Veermäe sõnul on tehinguinfo esitamise süsteemi mõjul hakatud maksuhaldurile ka vähem tagastusnõudeid esitama. Kuus esitatakse keskmiselt 930 tagastusnõuet vähem kui mullu ning nõuete summa oli esimesel poolaastal 23,4 miljonit eurot väiksem.
«Oleme täheldanud ka, et uute menetluste puhul on vähenenud suureulatuslike pettuste osakaal, kuna käibedeklaratsiooni lisa abil tulevad need skeemid kohe välja,» rääkis Veermäe.