Spordiseltsi Kalev varad lähevad lõpumüüki

Madsa puhkeküla kinnistud müüs Kalev 1,7 miljoni krooni eest. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti Spordiseltsi Kalev üldkogu arutab esmaspäeval oma viimaste väärtuslikumate varade müüki – selts annab seega ühe aastaga ära kõik, mis 110-aastase ajaloo jooksul on omandatud.

Üheks seltsi kroonijuveeliks on Kalevi keskstaadion, mille majandamiseks loodud firma on sisuliselt pankrotis. Staadioni saab ilmselt Tallinna linn, nagu ka Kalevi spordihoone, kus Kalevi korvpallimeeskond veel läinud kümnendil eestlaste emotsioonid lakke ajas.

Seni ei ole veel arutatud vaid ühe Järvakandis asuva krundikese müüki – see on niikuinii kohaliku omavalitsuse käes pikaajaliseks kasutamiseks. Pärnu tennisekeskus ootab samuti usinaid pakkujaid.

Kalevi kirstunael

Kalevi kirstunaelaks osutus peasekretär ja vana spordifunktsionäär Rein-Vello Ojavere. Ta tegi nii juhatusega kooskõlastatult kui kooskõlastamata aastaid tehinguid, mille eest äriühingus vallandataks hiljemalt esimese poolaasta keskpaigaks.

Ojavere tegi Ando Aronile kuuluva Valdor Holdinguga lepinguid, mille tulemusena esialgu paari miljoni krooni suurune võlg paisus enam kui 18 miljoni krooniseks. Seadus ei luba kasvatada viiviseid ja intresse suuremaks kui võla põhisumma. Ojavere ootas aga, kuni viivised ja intressid kasvasid sama suureks kui põhivõlg, ja vormistas siis põhivõlast ja intressidest korduvalt uue põhivõla, seda loomulikult röögatute intresside ja viivistega.

Ojavere üritas oma tahtliku või tahtmatu oskamatuse juures probleeme klattida aina suuremaid hädasid tekitades, sest teisel pool lauda istusid lipsustatud ettevõtjad, kes teavad, mis asi on äri. See on lollide koorimise suur kunst.

Ei pea olema majandusinimene, et teha omad järeldused: 2006. aasta lõpus oli spordiseltsil 19 miljoni krooni eest kohustusi, aasta hiljem 28 miljonit, 2008. aasta lõpus oli võlgu 29 miljonit. 2009. aasta juuli lõpuks jõudis miinus 36 miljoni kroonini ja mullu hakkaski juhatus tegutsema, aga teha polnud enam muud kui müüa.

Spordiselts panustas suure summa ka Kalev Spa väljaehitusse, aga pole sealt miljonitesse kroonidesse ulatuvaid dividende kätte saanud. Pool veekeskusest kuulub Jaan Manitskile, veekeskuse nõukogus palka saav Peeter Kreitzberg ütleb, et dividendide väljamaksmiseks on vaja osanike konsensust.

Kalevi pikaajaline juhatuse liige akadeemik Anto Raukas loobus septembris uuesti kandideerimast, sest talle aitab. Raukas ütleb, et nüüd ei jää üle muud kui müüa maha ka osalus Kalev Spas, mille eest on Kreitzbergi teatel pakutud juba 20 miljoni krooni ringis.

Kreitzberg otsustas septembris taas kandideerida seltsi juhatuse esimeheks ja osutus valituks. «Mina poleks tema asemel kandideerinud,» ütleb Raukas.

Raukas lisab, et Kalevi juhtimist pole endiselt ümber korraldatud ja see ei sisenda erilist optimismi. «Kalevi juhatus peab olema väike ja tegus, mitte 13-liikmeline,» ütleb ta.

Raukase sõnul on selge, et spordiseltsi praeguses seisus pole süüdi ainult endine peasekretär. «On selge, et ta ei saanud tegutseda juhatuse esimeheta. Ülejäänud juhatuse liikmed kuulasid, mida juhatuse esimees ja aseesimees Ojavere rääkisid, ja ütlesime vastavalt serveeringule, kas toetame või mitte,» nendib ta.

Raukas ei tee saladust, et valdav osa Ojavere sõlmitud lepingutest on Kalevile kahjulikud. «Arutasime juhatuses, et võib-olla oleks meie kohus viia kriminaalasja algatamise avaldus politseisse,» tunnistab Raukas. «Aga teisalt ei taha väga suurt blamaaži ka, sest Kalev on ikkagi meie au ja uhkus.»

Raukase sõnul tuleb vastata küsimusele, milleks varatut Eesti Kalevit vaja on. «Inimesed teevad ju linnades ja maakondades sporti ja seal on oma spordiseltsid,» räägib ta. «Kalevit on veel vaja rahvusvaheliseks suhtluseks ja rea spordiürituste pärast, mida Kalev on seni korraldanud.»

Aina uued avangud

Kõik MTÜ juhatuse liikmed on seaduse ees vastutavad. «Samal ajal peab lepingu sõlmimiseks olema kaks juhatuse tavaliiget, sellal kui esimees võib sõlmida lepinguid üksi,» räägib Raukas. «Juhatuse esimehel on loomulikult suuremad õigused ja kohustused.»

Peeter Kreitzberg ütleb, et spordiseltsil pole vaja kinnisvara hallata. «Meil on vaja sporti edendada ja sporditegevus jääb alles,» räägib ta. Kui Kreitzberg aastaid majandusaasta aruannetest vaatas, kuidas seltsi miinus kasvas, siis kas tal ei tekkinud kahtlust Ojavere pädevuses?

«Peasekretär teatas pidevalt uutest avangutest, mis lahendavad probleemid, ja osa miinuseid avastasime alles siis, kui juhatuse liige nägi puhtjuhuslikult nõudeid Kalevi vastu,» räägib Kreitzberg. «Selgus, et on alla kirjutatud dokumente, millest juhatus polnud teadlik.»

Kadunud miljonid

Mullu ja tänavu müüdud või võõrandatud varad

•    Pärnu mnt 41 Kalevi hoone – antud enam kui 18 miljoni kroonise võla katteks Valdor Holdingule.

•    Staadioni 8 kinnistu (ebaõnnestunud hotelliprojekt) – antud algul sellesama 18 miljoni kroonise võla katteks Valdor Holdingule, seejärel kasutas Kalevi ostueesõigust Amkor Invest. Spordiklubile Kalev jäi sellest tehingust 400 000 krooni.

•    3000-ruutmeetrine spordiväljak Pirital (Kesktee 29 / Salu tee 2) – müüdud Miroslav Berezovskile.

•    Kalevi spordihall – müüdud Anemo Holdingule 3,7 miljoniga, Kalevil on tagasiostuõigus.

•    Kalevi Madsa puhkeküla kinnistud – müüdud 1,7 miljoni krooniga Tartu spordiseltsile Kalev.

•    Värska jahtklubi hoone – müüdud.

Esmapäevasel üldkoosolekul arutatakse järgmiste varade müüki või muul moel võõrandamist

•    Kalevi spordihalli tagasiostust loobumine ja selle võõrandamine Tallinna linnale.

•    Kalevi keskstaadion – sama hästi kui pankrotis. Võimalik, et läheb samuti Tallinna linnale.

•    Tallinna Kalevi tenniseklubi kasutatava kinnistu (Herne 28) võõrandamine, võimalik ostja tenniseklubi.

•    Pirita jahisadama 1,3-hektariline kompleks võidakse müüa 2,5 miljoni krooniga Kalevi jahtklubile.

•    Pärnu Kalev taotleb endale sõudekeskuse hoonestusõigust Pärnu Suur-Jõe tänaval 40 aastaks.

Arutatud on ka nende osaluste ja objektide müüki või võõrandamist

•    Kalevi Pärnu staadion (Pärnu, Ranna pst 2) – kui ostjat ei leita, antakse Pärnu linnale.

•    50-protsendiline osalus Kalevi veekeskuses (Tallinn, Aia 18) – välistatud pole müük 20 miljoni krooniga.

Spordiseltsi Kalev võlad septembris

•    Võlg Facio Ehitusele 3 miljonit kr, pluss intressid.

•    Võlg Ametiühingute Keskliidule 1 miljon kr, pluss intressid.

•    Võlg maksuametile 600 000 kr ja arved arestitud.

•    Keskstaadioni hoonestusõiguse võlg Tallinnale pool miljonit krooni.

•    Laen Otepää Ehitusgrupilt üle 200 000 kr.

•    Muud kohustused 240 000 kr.

•    Kalevi spordihalli tagasiostu kohustus 4,3 miljonit kr.