Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Lugeja küsib: kui tihti võib püstijalatööl puhata?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Siiri Liiva
Copy
Püstijalatöö puhul on jalavalu sage mure, mistõttu tuleb tööandja ja töötaja vahel puhkepauside tegemine täpselt kokku leppida.
Püstijalatöö puhul on jalavalu sage mure, mistõttu tuleb tööandja ja töötaja vahel puhkepauside tegemine täpselt kokku leppida. Foto: SCANPIX

«Küsimus selles, et kas on mõni seadus, mis sätestab puhkepausid jalge peal töö puhul? Mul on peamiselt 12-tunnised tööpäevad ja vahepeal oleks tahtmine istuda ja jalgu puhata. Kusagilt nagu oleksin kuulnud, et kui töö on püstijala peal ja on pikad vahetused, siis iga kahe tunni järel on õigus istuda ja jalga puhata – kas see vastab tõele?» uurib lugeja.

Vastab tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna.

Tööandja peab töölepingu sõlmimisel teavitama töötajat tööaja korraldusest. Tööaja korralduse aluseks on üldjuhul ettevõttes kehtestatud reeglid töökorraldusele, milles määratakse kindlaks muuhulgas tööaja algus, lõpp ja tööpäevasisesed vaheajad.

Töölepingu seaduse järgi peab iga pikema kui kuue-tunnise töötamise kohta ette nägema vähemalt 30-minutilise tööpäevasisese vaheaja. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka, välja arvatud juhul, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ning tööandja loob töötajale võimaluse puhata ja einestada tööajal.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus sätestab, et suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul peab tööandja võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad. Nende täiendavate vaheaegade vajadus määratakse töökoha riskianalüüsis ohutegureid hinnates. Konkreetset sagedust ja pauside pikkust seadus ei sätesta. Seda otsustab tööandja riskianalüüsi tulemuste põhjal. Millal need pausid antakse, peavad olema kirjas töökorralduse reeglites.

Arvestada tuleb, et kogu tööpäev ainult püsti seismine on töötajale kurnav ja võib kahjustada tema tervist. Tööandja võiks planeerida ja korraldada töö nii, et seistes ja kõndides tehtav töö vahelduks istuva töö või puhkepausidega, mille ajal on võimalik jalgu puhata. Mõningatel juhtudel on otstarbekas kasutada jalgade puhkamiseks kõrget tooli ehk pukki. Lisaks peab töö laadist olenevalt töötajatel olema võimalus kasutada puhkeruumi, kui see on vajalik töötajate tervise ja ohutuse tagamiseks.

Puhkealad või -ruumid peavad olema piisavalt avarad ja varustatud nõutava arvu seljatoega toolidega ja laudadega vastavalt neid kasutada võivate töötajate arvule. Kui töö laadist tulenevalt on ette nähtud puhkepausid, kuid puudub puhkeruum, tuleb selleks otstarbeks kohandada mõni muu ruum, kui see on vajalik töötajate tervise ja ohutuse tagamiseks.

Antud juhul soovitame esmalt tööandjaga probleemi arutada ja leida võimalikke lahendusi ning teha ise ettepanekuid probleemi lahendamiseks. Töötajal on õigus nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi. Kui see ei anna tulemusi, on soovitatav pöörduda asutuse töökeskkonnavoliniku või töökeskkonnanõukogu liikmete poole.

Samuti on töötajal õigus tööandja rikkumiste korral kaebusega pöörduda tööinspektsiooni poole, näiteks olukorras, kus tööandja ei taga töötajale ettenähtud tööpäevasisest puhkeaega või vaheaegu puhkamiseks. Enne tööinspektsiooni poole pöördumist peaks aga probleemidele lahendust otsima koostöös tööandjaga.

Tagasi üles