/nginx/o/2015/07/27/4326945t1h6c80.jpg)
Kuigi nii Eestis kui ka Soomes on selvekassad supermarketitesse jõudsalt sisse murdnud, on soomlased nendega juba nii ära harjunud, et neist kujuneb kassapidajatele tõsine konkurent.
Toidupoodide kassiiridele on tekkinud tõsine konkurent
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaksteist poeketti on lasknud üle Soome oma kauplustesse paigaldada kokku 200 iseteeninduskassat, vahendab Yle Uutiset.
Kõige suuremad investeeringud on oma selvekassade süsteemi teinud Soome üks suurimaid jaemüügikette – S grupp. Nimelt leiab nendest supermarketitest 130 iseteeninduskassat, millest omakorda suur osa asub pealinna kauplustes.
S grupi alla kuuluva Helsingi Tarbijate Ühistu Elanto juhi Tuomas Mulo sõnul on tarbijad väga altid selvekassasid kasutama. «Meil on nendega väga vähe probleeme olnud ja needki, mis on esinenud, on olnud nende inimestega, kes seda esimest korda kasutavad,» märkis Mulo.
Sarnaselt Eesti supermarketitega on sellised olukorrad lahendatud nii, et selvekassade juures on teenindaja, kes hätta sattunuid juhendab. Ka ei ole Mulo täheldanud, et iseteeninduskassade kasutuselevõtmine oleks varguste või petmisjuhtumite arvu suurendanud.
Nende kolme aasta jooksul, mis selvekassad S grupi kauplustes on olnud, näitavad pigem positiivseid tulemusi. «Ükski kardetud tagajärg – jäätmete suurem kasv ja muu selline – ei ole tõeks saanud,» lisas Mulo.
Teised suuremad jaemüügiketid Ikea ja Bauhaus on samuti võtnud selvekassad kasutusele, et seeläbi oma läbimüüki suurendada. «Juba 20 kuni 25 protsenti müügist käib meil läbi iseteeninduskassade,» rääkis Bauhausi finantsjuht Ansu Saarela.
Ohtlikud turvaaugud
Kuigi selvekassade prooviperiood Soomes on möödunud probleemivabalt, ei ole see niisama lihtsalt läinud teistes riikides. Näiteks USAs õnnestus häkkeritel läbi kodukaubamaja Home Depot selvekassade süsteemi varastada suur hulk personali- ja miljonite klientide krediitkaardiandmeid. Ka Soome jaemüügikette on selle ohu eest hoiatatud.
«Klient võib pääseda iseteeninduskassa andmebaasile ligi USB-juhtme abil või wifi kaudu ning seeläbi sellesse sisse murda,» märkis andmekaitsespetsialist Antti Kurittu infokaitseorganisatsioonist Ficora.
Samas, ettevõtted Fujitsu ja Wincor Nixdorf, mis toodavad selvekassaaparaate, on selle võimaluse Euroopas kasutatavatel seadmetel välistanud. Nende kinnitusel on selvekassade süsteem ehitatud nõnda, et neile ei ole väljastpoolt võimalik ligi pääseda. Turvaaukude teket peaks vältima ka suurema turvalisuse astmega pangakaartide ja PIN-koodide kasutamine.
«Üldiselt võtab selliste turvaaukude leidmine kaua aega ja kui keegi veedab mõne kassa juures oma sülearvutiga pikalt aega, siis jääks see ka silma,» nentis Kurittu.