Viis linnalegendi mobiilide laadimise kohta

Foto: Raigo Pajula/Postimees

On olemas mõningaid üldtuntud teadmisi, mis ajapikku rahvasuus edasi kandudes kinnistuvad  ja mille järgimine saab soovituslikuks ja vahel isegi reegliks. Aja jooksul aga olud muutuvad ja senised soovitused ei pea paika.

Valdavalt kasutatakse praegusel ajal sülearvutites, tahvelarvutites ja nutitelefonides akusid, mis põhinevad liitium-tehnoloogial. Kaks levinud varianti on liitium-ioon (Li-Ion) ja liitium-polümeer (Li-Po) akud. Et teada saada, kuidas aku eest paremini hoolt kanda, tuleks esmalt kindlaks teha, mis tüüpi akut sinu seade kasutab. Aku tüübi leiad aku tagant kleepsult või kaasasolnud juhenditest/paberitest ning seadme tootja kodulehelt.

Sellel ajal, kui Eestis tulid laiemasse kasutusse esimesed mobiiltelefonid, põhinesid osades neis kasutatavad akud vanemal leelisaku tehnoloogial. Enim levinud leelisaku tüübid on NiCd (nikkel-kaadium) ja Ni-MH (nikkel-metallhüdriid). NiCd akude turustamine Euroopa liidus on alates 2008. a. peatatud kaadmiumi keskkonnaohtlike omaduste tõttu.

Milline aku tüüp on täna valitsev?

Ni-MH, Li-Ion ja Li-Po tehnoloogiaga akud on olnud mobiiltelefonides päris pikka aega paralleelselt kasutuses. Võitjaks on osutunud viimased kaks ja nii ongi valdav enamik nutiseadmete akusid Li-ion või Li-Po tüüpi. Plussiks on nendel akudel kerge kaal, suur mahutavus, parem toimimine madala temperatuuriga, suurem arv täis- ja tühjaks laadimise tsükleid, kiire laadimise aeg, täpsem ülevaade aku laetuse tasemest ja madal ise tühjenemise tase.

1. müüt – esimene laadimine peab kestma vähemalt 16 tundi

See soovitus pidas paika leelisakude laadimisel. Esimene pikk laadimine tagas kõigi aku elementide ühtlase laetuse astme ja täieliku täislaadimise. Soovitatav esimese laadimise aeg on NiCd ja Ni-MH akude jaoks 16-24 tundi. Täpne laadimisaeg tuleks vaadata järgi seadme kasutusjuhendist.

Liitium-ioon ja liitium-polümeer akudele ei ole oluline, et esimene laadimine kestab eelnevalt tundides kindlaks määratud ajavahemiku. Laadimise aeg sõltub sellest, kui tühi ja kui suure mahutavusega on laetav aku. Laadimist reguleerib telefon ja lõpetab laadimise,  kui on selleks optimaalne aeg ja aku on piisavalt täis.

Samuti ei ole oluline, kas hakata seadet kasutama kohe või panna telefon ennem kasutamist laadima. Küll aga on oluline, et esimene laadimine võiks toimuda seni, kuni seade annab märku, et aku saab täis.

2. müüt – paar korda tuleks uue telefoni aku täiesti tühjaks kasutada ja siis laadima panna

Ei saa väita, et paar korda uue aku täiesti tühjaks kasutamine ja siis laadima panemine mõjuks liitiumakule paremini, kui tavaline laadimapanek. Vähemalt ei leidnud ma sellele väitele spetisalistidelt ühtegi kinnitust. Küll aga on ära toodud mitme akutootja juhendites soovitus, et uue aku esimesed paar laadimist võiks toimuda aku täis saamiseni. Vahet pole kas laadima panna tühi aku või pooltäis aku.

Uutele leelisakudele soovitati paar korda aku peaaegu täiesti tühjaks kasutada ja siis uuesti täiesti täis laadida, sest see kiirendas akude optimaalsesse töörežiimi jõudmist. Paremad Ni-Cd akud saavutavad optimaalse võimsuse juba peale seitsmendat laadimiskorda ja on hea mahutatavusega kasutatavad 100-300 laadimistsüklit. Peale seda aku mahutavus langeb oluliselt ja tasub kaaluda aku välja vahetamist.

3. müüt – aku eluiga on pikem, kui kasutada aku alati peaaegu täiesti tühjaks ja alles siis laadima panna

See soovitus kehtis ja oli mõistlik leelisakude puhul, kuid ei kehti kaasaegsete liitiumakude jaoks. Nimelt on leelisakude puhul võimalik selline olukord, mida kutsutakse „memory effect“ ehk aku mäluefekt. See tähendab seda, et kui NiCd ja Ni-MH akusid panna laadima korduvalt, järjepidevalt ja kogu aeg mitte piisavalt tühjalt, võib edaspidi laadides osa aku mahutavusest kaduma minna ja seadme tööaeg väheneb.

Li-Ion ja LI-Po akudel mäluefekt puudub ja ei pea muretsema selle pärast, kas telefon või tahvelarvuti panna laadima peaaegu tühja või poolenisti täis akuga. Kui uurisin erinevatest allikates sellesama mäluefekti kohta, siis päris mitmel pool väidetakse, et see seisund tavaelus üldjuhul ei teki ja pigem üritatakse sellega seletada aku vähest mahutavust, mille tekkepõhjused võivad olla hoopiski mujal.

Üheks kõige tavapärasemaks vähese mahutavuse põhjuseks võib olla aku kasutamisest ja vanusest tulenev loomulik kulumine/vananemine. Eelpool nimetatud leelisakude vähese mahutavuse põhjustajaks võib mäluefekti asemel olla hoopis akude korduv liig tühjaks kasutamine ja sellest tulenev aku ühe elemendi polaarsuse vahetumine.

4. müüt – poole pealt ei tasu aku laadimist katkestada, sest see ei mõju akule hästi

Li-ion ja LI-Po akude puhul ei pea muretsema sellepärast, kas telefon või tahvelarvuti võtta laadimast ära enne, kui aku on 100% täis laetud. Liitiumaku elueale mõjub isegi positiivselt, kui vältida äärmusi – ei ole hea kasutada seadme akut alati tühjaks ja laadida 100%-ni täis.

Kui tuua näide liitium-tüüpi aku laadimistsüklist, siis on olukord sarnane sellega, kui võtta üks tühi liitrine piimapudel ja iga kord, kui see vett täis valada, saaks justkui täis üks pudeli täitumise kord. Vahet ei ole, kas valada sinna sisse vedelikku viis korda 200ml kaupa või üks kord ja kohe pudeli täis. Kirja läheb ikka üks pudeli täituvuse kord. Samamoodi läheb ka akut laadides kirja üks laadimistsükkel.

Li-ion akude eluiga sõltub pigem laetuse astmest, temperatuurist ja ajast. Paratamatult hakkab kord kasutuselevõetud aku vananema ja on täiesti loomulik, et aasta-pooleteise vanused aku hakkavad ilmutama märke väiksemast mahutavusest. Li-ion akude optimaalseks elueaks loetakse umbes 300-500 laadimistsüklit. Peale seda on mahutavus tuntavalt vähenenud ning tasub mõelda uue aku soetamisele.

5. müüt – vahel tasub aku täiesti tühjaks kasutada ning siis uuesti täiesti täis laadida

See soovitus on hea liitiumakude puhul. Kui on toimunud palju poolikuid laadimisi, võib nutiseadme aku infonäidik ebatäpseks muutuda. Osad nutiseadmete tootjad soovitavad umbes 30 ebakorrapärase laadimiskorra järel teha seadme akule üks peaaegu tühjaks kasutamine ning lõpuni täis laadimine, et nutiseade oskaks täpsemini kuvada aku infonäitu. Rõhk on sõnal peaaegu tühjaks, sest täielik tühjenemine ei mõju aku elueale hästi ja seda tasub vältida.