Video: seakatku tõttu kahju kannatavad ettevõtted saavad abi

Maaeluministri Urmas Kruuse sõnul tuleb Euroopa Liit ja Eesti riik appi seapidajatele, kes ei saa Aafrika seakatkust tingitud loodava kolmanda piirangutsooni sissejäämise tõttu oma lihatooteid maha müüa, ning seda juhul, kui sealiha hind langeb enam kui 30 protsenti.

Mida arutasid riik ja seakasvatajad tänasel kokkusaamisel ning kuidas lähevad mõlemad pooled seatööstust puudutavale kriisile vastu?

See kokkusaamine oli minu jaoks ääretult vajalik, arvestades tõsiasja, et seakatk on jõudnud Eesti farmidesse.

Me mõlemad (põllumajandusministeerium ja seakasvatajad – toim) tõdesime ka seda, et peame ka veel nädala pärast kokku saama, et veel kord üle vaadata selle sektori perspektiiv.

Üks suurimaid murekohti, mis puudutab praeguses olukorras Eesti seapidajaid, seisneb selles, et Euroopa Komisjon võtab kahele nädala või kahe kuu jooksul vastu otsuse, kui suur on see piirkond, kus hakkab kehtima nõndanimetatud piirangutsoon ehk kolmas tsoon.

See omakorda tähendab seda, et sellesse tsooni jäävate ettevõtete majanduslik tegevus on teatud osas piiratud.

Välistatud on elussigade väljavedu ehk müük sellest tsoonist. Rääkides sealihatoodetest, siis need peavad olema kindlasti kuumutatud 80 kraadini. See kõik võib tähendada ühele ettevõtjale suuri tegevuspiiranguid.

Kuidas kavatseb riik sel puhul neid ettevõtteid aidata?

Meie tegevused on jaotatud mitmesse etappi. Esimene etapp seisnes selles, et farmis, kus sead likvideeriti, said need loomad kompenseeritud.

Kui nüüd kehtestatud piirangute tõttu hakkab sealiha hind selles piirkonnas niivõrd palju langema ja jõuab näiteks 30 protsendini, siis kindlasti see on see piir, kus saame pöörduda Euroopa Komisjoni poole ja taotleda nõndanimetatud abi sellest hinnavahest, mis on katku tõttu tegelikult tekkinud.

Siin jaotuvad kohustused Euroopa Liidu ja Eesti riigi vahel pooleks.

Kas enne katku avastamist müügile paisatud sealiha, mis tuli nakatanud seafarmidest, on nüüdseks üles leitud ja mis nendega tehakse?

Selle probleemiga tegeleb veterinaar- ja toiduamet ning kõik sellega kaasnev informatsioon analüüsitakse laiapõhiselt läbi.

On üldreegel, et ka seakatku nakatanud farmi läheduses asuvate ettevõtete sealiha tuleb märgistada ja seda saab ka nendes müüa.

Küll aga farm, kus avastati seakatk, on tänaseks täielikult hävitatud. Nii et sealt ühtegi tükki müüki ei levi.

Sigade karantiin Eestis on kestnud mõnda aega. See kehtestati siis, kui eelmisel aastal avastati seakatk lõunanaabrite juures. Milliseid täiendavaid meetmeid võetakse veel kasutusele, kui karantiin ei aidanud ära hoida haiguse levikut Eesti farmidesse, ja mis võis selle täpsemalt põhjustada?

Täna on vara öelda, aga veterinaar- ja toiduamet tegeleb selle juhtunu analüüsiga. Kui meil on kogu informatsioon käes, siis võime täpsemalt öelda, millest see nii juhtus.

Samas võib olla inimfaktori osakaal väga väike ja ühel hetkel ei pruugi see välja tulla. Mõnikord seafarmi omanik võib endale teadvustada, et ilmselt võis ta farmi sisenedes mingi vea teha, aga ta ei pruugi seda meile edastada.

Kogu selline informatsioon on meile oluline selleks, et meetmeid kusagil tugevdada, kui on vaja.

Miks Eestis ei ole mindud seda teed pidi, nagu on Lätis, kus on hakatud jahtima seakatku kandvaid metssigu?

Tegelikult on meil ju jahipidamisereeglid teada ja selle järgi meie jahimehed ka toimetavad.

Jahimeestega on meil olnud ka väga hea koostöö, kas siis seakatku nakatanud metssigade ja nende korjuste likvideerimisel.

Siin (ministri kohtumisel seakasvatajatega – toim) oli täna laua peal ka küsimus, kas meie (metssigade – toim) populatsioon on täna liiga suureks läinud. Mõne arvates on see tõesti.

Samas, kui meil tekib illusioon, et kõikide metssigade hävitamisega on probleem lahendatud, siis paraku peame tunnistama, et ilmselt seda nii ei juhtu, sest need metsloomad liiguvad vabalt riikide piire ületades.

Seega, kui oleme ühel hetkel võimelised kõik metssead ära hävitama, ei tähenda see veel seda, et Eestisse ei satu metssigu teistest riikidest.