Helsingis avada plaanitav pakendikogumispunkt, kus hakatakse Eesti taarat vastu võtma, põhineb ebaseaduslikul mudelil, sest Eestisse on tegevusloata lubatud tuua vaid 4 kilo jäätmeid.
Eesti Pandipakend: Soomes avatav taarapunkt on ebaseaduslik
«Kui selliselt kokku kogutud pakendid tuuakse Eestisse ning antakse siin tagatisraha süsteemi, läheb see vastuollu Eestis kehtivate seadustega,» kommenteeris Eesti Pandipakendi juht Rauno Raal eile avaldatud uudist, mille kohaselt plaanitakse Helsingis avada Eesti pandipakendiga taaratagastuse punkt.
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek ütleb, et mis tahes jäätmete, mida pakendid kahtlemata on, riiki toomisel on tegu jäätmekäitlusega. «See tähendab, et jäätmete riiki toomiseks peab olema riikidevaheline veoluba ning need jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlejale ehk jäätmeluba omavale ettevõttele,» selgitas Eek. Kui veoluba ei ole, tohib korraga tuua kuni 4 kilo, sellest suuremad kogused konfiskeeritakse vastavalt seaduses ette nähtud regulatsioonidele.
Soomes kogutud Eesti tagatisraha märgiga pakendeid võib tagatisraha süsteemi tuua vaid sellisel juhul, kui need on ostetud Eesti kauplusest. Kusjuures Eesti Pandipakendi esindaja toob välja, et rahvusvahelistel veoliinidel, näiteks laevadel ja lennukitel, pandinõue ei kehti ehk teisisõnu – laevadel ja lennukitel ostetud pandipakendite eest panti ei maksta.
«See tähendab ka, et nende pakendite eest ei ole makstud käitlemisetasu. Kui nüüd sedasorti pakendid Soomes kokku ostetakse ja tuuakse Eesti tagatisraha süsteemi, siis on tegemist pandisüsteemi petmiskatsega,» ütles Raal.
Kontrolli seaduse täitmise üle teostab Eestis nii keskkonnainspektsioon kui ka maksu- ja tolliamet. Aastate jooksul on pisteliste kontrollide ja suurte ühisaktsioonide käigus avastatud mitu rikkumist ja lubatust suuremad jäätmete kogused konfiskeeritud.