/nginx/o/2010/10/15/449660t1h9655.jpg)
Toidutootjad on uhked omaalgatuslikult käima saadud GDA-märgistussüsteemi üle, millega tuuakse toitude pakenditel välja kalorite ja olulisemate toitainete sisaldused. Tervise Arengu Instituudi direktori Maris Jesse arvates võiks kalorite hulga välja tuua ka alkoholi puhul.
Jesse väljakäidud mõte pole sugugi originaalne, seda on arutatud ka Euroopa tasandil, kuid seni pole alkoholitootjaid kohustatud vastavat märgistust kasutama. Juunis pärast europarlamendis toimunud hääletust, millega andsid saadikud oma esialgse heakskiidu GDA-märgistuse kohustuslikuks muutmisele, tehti samuti alkoholitootjatele erand.
Rootsi saadik Carl Schlyter avaldas seepeale oma nördimust, et parlament on tööstuse lobitööle järele andnud. Ta märkis, et alkoholi võib samuti lugeda toiduaineks ja üheks kõrge kalorsusega toiduaineks, kuid enamikul tarbijatest pole sellest aimugi.
Näiteks Eestis tegutsev Põltsamaa Felix on GDA-märgised peale trükkinud rohkem kui 200-le tootele, kuid veinipudelitel seda pole.
«Me paneme GDA-märgistuse peale kõikidele oma uutele toodetele, aga veini puhul ei ole me seda isegi tõsiselt kaalunud. Oleme siin hiljuti muutnud veinide pakendeid ja tõime turule uue veini, aga jah me ei pannud GDA-märgistust sinna peale,» ütles Põltsamaa Felixi turundusdirektor Marek Viilol.
Märgistusel poleks tema hinnangul ka mõtet, sest kiudaineid ja soola veinist ei saa. Suhkrut küll veinid ja eriti Põltsamaa toodetud dessertveinid sisaldavad, kuid kui tarbimiskogused jäävad mõistlikuks, siis on veini kõrvale söödav koogi- või juustutükk kalorsuselt kindlasti suurema kaaluga, arvas Viilol.
Alkoholi kalorsus
4 cl viina – 80 kcal
0,5 l heledat õlut – 200 kcal
klaas magusat valget veini – 149 kcal
klaas punast veini – 108 kcal
purk siidrit - 235 kcal
Allikas: Vektklubb.no
:format(webp)/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)