Puust ja punaseks: mida maksuametile antavad lisaõigused tähendavad?

Eravaldus on hoolikalt tähistatud. Foto: Marko Juuse

Rahandusministeerium saatis laiali pressiteate, milles selgitab lahti ühiskonnas laialdast vastukaja saanud eelnõu, millega maksuamet saab endale lisaõigusi - näiteks minna maksukohuslase kinnistule või küsida andmeid sideettevõtetest lisainfot pakettide kohta. 

MTA ei hakka inimeste kodudes käima ega tungi nende privaatsfääri.

Inimese nõusolekuta ei tohi MTA inimese koju siseneda. Seda õigust pole MTA-l olnud, ei ole, ega tule. Eluruumi ei tohi selles elavate isikute loata siseneda ka siis, kui maksukohustuslane teeb seal oma tööd ehk seal toimub tema majandus- või kutsetegevus.

 Vaatlus ei ole sama mis jälitus.

 Vaatlus on sisuliselt kohale minek, asjaolude vaatamine ja vajadusel kirjapanemine. Ametnik võib teha vaatlust äriühingu majandustegevuse kohta ka praeguse seaduse järgi. Üldjuhul teatatakse sellest ka ette. Vaatlus on avalik ehk ametnik on vormis ja on nähtav. Jälituse puhul see nii ei oleks. Maksuametnik ei või vaatluse käigus läbiotsimist teha, avada lukustatud ruume või panipaiku – seadusega on see ühemõtteliselt keelatud.

Vaatlust tehakse ettevõtte majandustegevuse ajal, ehk kui töö käib öösel, siis võib ka vaadelda öösel. Näiteks tehakse töötamise registri vaatlusi, et kontrollida, kas töötaja on ikka ametlikult tööl.

Ka ei saa teha vaatlust eluruumides vastu seal elavate inimeste tahet, isegi seal toimuva majandustegevuse korral.

MTA ei hakka vaatlust korraldades luba küsimata ja salaja töökohtadesse sisenema.

Vaatluseks pole valdaja luba vaja vaid siis, kui tegemist on avaliku kohaga, kus territoorium pole tara või tõkkega piiratud ja inimesed võivad seal viibida, nt tänav või avalik parkla. Sellisel juhul võib ka maksuametnik seal ilma valdaja loata vaatlust läbi viia. MTA teatab vaatlusest ette, andes piisava aja seisukoha kujundamiseks vaatluse suhtes, välja arvatud kiireloomulistel juhtudel või kui ette teatamine võib ohustada vaatluse eesmärgi täitmist.

Vaatluseks võib MTA ka praeguse seaduse järgi ettevõtte tööalale siseneda. Selle kohta esitatakse ettevõttele ka kirjalik info, kus on märgitud ka vaatluse eesmärk. Kiireloomulistel või vaatluse eesmärki ohustavatel juhtudel nõuab seadus põhjendatud korralduse esitamist MTA-l ka tagantjärgi (seda maksumaksja nõudel).

Mida tähendab MTAle antav õigus vaadelda maksukohuslase vallasasja väljaspool majandustegevuse kohta?

Vallasasjade vaatluse punkti sõnastus tekitas vaidlusi, sest vallasvara vaatlus on sõnaselgelt lubatud maksumaksja tegutsemiskohas või siis, kui vara on antud kolmandatele isikutele. Kui aga maksumaksja ise viib vara tegutsemiskohast mujale, siis vallasvara vaatlus justkui ei olegi enam võimalik, mis on ebaloogiline. See õigus vajabki sõnaselget sätestamist.

MTA ei saa ligipääsu tavainimeste telefonidele. 

Tavainimese sideandmed ei ole maksuhalduri huviorbiidis – kontrollimist võivad vajada majandustegevusega seotud isikute andmed. Pärida võib nt sidelepingu liiki, lepingut sõlminud ja arveid tasunud isikute andmeid, kui selleks tekib vajadus ja maksumaksja ise ei anna küsimisel neid andmeid või sideteenuse klient pole teada.

Sideteenuse sisule MTA juurdepääsu ei saa ehk sõnumisaladus säilib. Seadus paneb selged piirid, mida MTA tohib sideettevõtjalt küsida.

MTA ei hakka valimatult ja massiliselt telefonide andmeid küsima ja võrdlema.

Tegemist on üksikjuhtumitega, mis peavad olema sõnaselgelt põhjendatud, seega masspäringuid teha ei saa. Lisaks peab maksuhaldur pöörduma kõigepealt maksumaksja enda poole ning alles siis, kui andmeid ei esitata või sideteenuse klient pole teada, võib pöörduda sideteenuse osutaja poole.

Sideandmeid ei saa inimese selja taga küsida suvaliselt ega siis, kui polegi veel mingit probleemi.

Kõigepealt küsitakse infot maksumaksja enda käest, seda peab MTA alati tegema. Kui ta pole vastust saanud kindla aja jooksul, siis on MTAl õigus pöörduda sideettevõtja poole.

Andmeid sideettevõttelt saab küsida vaid sel juhul, kui on olnud põhjust maksukontrolli algatada ja selleks asjaolusid kindlaks teha. Info küsimisel on ka oma protseduur, selleks tehakse korraldus, mis peab olema eraldiseisvalt põhjendatud. Sideettevõtja saab korraldust ka vaidlustada, kui ta sellega nõus pole. Seega enne info väljastamist toimub veel korralduse põhjenduste kontroll sideettevõtja poolt.

MTA ei saa kõneeristusi välja võtta ega liikumist positsioneerima hakata.

Kõnede eristusi ega sõnumisaladust muudatus ei puuduta ja seega neid andmeid sideettevõte MTAle edastama ei hakka. Sama kehtib ka positsioneeringu kohta. MTA võib sideettevõttelt küsida vaid kliendi nime, aadressi ja muid kontaktandmeid; lisaks elektroonilise side teenuse lepingu liiki; teenuse eest esitatud arve andmeid ning arve tasuja nime, pangakonto numbrit, millelt arve tasuti ja seda, kes on märgitud telefoninumbrite kasutajateks. See on ammendav loetelu asjadest, mida MTA pärida võib.

Sideandmete küsimine aitab maksupettusi tuvastada.

 Andmed aitavad maksupettusi tuvastada. Mõned näited:

1.    äriühingul puuduvad MTA-le esitatud deklaratsioonide kohaselt töötajad. Samas tasub ta nelja telefoniarvet ja kui näiteks maksu- ja tolliametil tekib kahtlus, et tegemist on varjatud töötajatega, siis aitab samuti sideettevõttelt saadud info seda tuvastada.

2.    Samuti võivad andmed olla abiks tehingutes variisikute tuvastamisel, kui ühel osapoolel puudub muu info teise osapoole kohta kui vaid telefoninumber.

3.    On olnud maksujuurdlusi, kus uuritakse käibemaksu mahaarvamist eluruumilt, mida kasutatakse väidetavalt büroona. Sinna on näiteks vormistatud füüsiliste isikute nimele tavatelefon ja internetileping või kaabel-TV, mis võib viidata sellele, et ruumi kasutatakse hoopis elukohana, mispuhul ei tohi käibemaksu maha arvata. Sideettevõtete andmed aitaksid sellistel puhkudel paremini pettuseid tuvastada.

MTA ei saa seadusega palju suuremat võimu kontrollimiseks.

Uus seadus ei muuda praeguseid piiranguid selle kohta, mida MTA tohib teha. Üsna jäigad piirangud jäävad kehtima ka edaspidi. Eelnõu täpsustab eelkõige, kuidas, mis ulatuses ja mida MTA teha tohib. Nt sideandmeid sai MTA juba varem, aga vahepeal praktika muutus. Kuna vajadus sellist infot aeg-ajalt kasutada on olemas, siis on ettepanek anda MTAle uuesti võimalus neid andmeid vajadusel küsida ja maksumenetluses kasutada.

Õigusrikkumise ärahoidmise eesmärgil saab MTA ka praegu tegutseda, seda aga tolli valdkonnas. Seda õigust peab saama kasutada ka maksuasjades, kuna tagantjärgi kontroll ei pruugi alati võimalik olla (kontserdid, festivalid, vabaõhuüritused; kiiresti realiseeritav kaup; ehitamisel osalevad töötajad ja kasutatav materjal). Riigikohtu seisukoha järgi võib see õigus olla põhjendatud siis, kui on selge, miks tavapärane tagantjärgi tehtav kontroll on raskendatud või võimatu, aga õigus peab olema selgelt seaduses kirjas.

Seadus parandab ettevõtluskeskkonda.

MTA õiguste ja kohustuste täpsustamine ning nende aukude sulgemine, mida kõrvalehoidvad maksumaksjad on juba avastanud, parandab konkurentsi toimimist. Ausa ettevõtja selge võit on see, et tema ebaausa konkurendi elu läheb raskemaks. Kindlasti on kasu ka sellest, et täpsustuvad mõned vaidlusalused aspektid, mis võimaldab maksuhalduril vältida vaidlusi ja keskenduda töö tegemisele. Vaidluste vähenemisega langeb ka osapoolte halduskoormus.

Muuhulgas muutub paindlikumaks ka maksuvõla ajatamine. Seni on maksuvõlga olnud võimalik ajatada vaid siis, kui võlg on juba tekkinud. Kui maksumaksja teab, et ta ei suuda täita konkreetset eesseisva tähtajaga maksukohustust, on tal võimalik edaspidi taotleda selle ajatamist etteulatuvalt.

Ettevõtete igas kvartalis tasutud käibemaksu summa ja töötajate arvu avalikustamine teeb ettevõtluse konkurentsikeskkonna läbipaistvamaks ja mõjub maksupettuste mõttes ennetavalt. See algatus on tulnud ettevõtjatelt.

Eelnõuga ette nähtud muudatustest on avalikkust varem teavitatud.

Esimene info teema põhipunktidest ehk eelnõu väljatöötamiskavatsus läks rahandusministeeriumist avalikkusele aprillis, siis saadeti ka kõiki põhimuudatusi käsitlev pressiteade. Juulis saadeti eelnõu algversioon osapooltele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks. Alles pärast vastuste saamist valmib eelnõu lõplikult ja läheb seejärel sügisel valitsusse ja riigikogusse arutlusele. Seni on kõik arvamused teretulnud ja midagi lukus ei ole.