/nginx/o/2015/07/23/4308761t1h4555.jpg)
Eesti bussiettevõtted tegid vabariigi valitsusele ja riigikogu majanduskomisjoni liikmetele ühispöördumise seoses Elroni sooviga hakata pakkuma riigieelarve toel maksumaksjale ülejõu käivat ja ebaefektiivset luksusrongi teenust Tallinna-Tartu liinil.
Kuue Eesti bussifirma – Express-Auto L OÜ, Arilix OÜ, M.K. Reis-X OÜ, Presto, AS SEBE ja Eesti Buss OÜ – sõnul võimendab rongiliikluse üledoteerimine ebavõrdset konkurentsi riiklikult doteeritud rongiliikluse ja isemajandavate bussiettevõtete vahel, teatavad nad oma ühispöördumises.
«Riigiettevõtte plaan kahjustab nii ühistranspordi kasutajaid, maksumaksjaid laiemalt, kui ka samas sektoris riikliku dotatsioonita reisijatevedu korraldavaid bussiettevõtteid, mis toodavad riigile maksutulu,» leiavad bussiettevõtjad valitsusele ja parlamendile edastatud ühispöördumises.
«Maksumaksjate raha eest kavandatakse arendada reisirongi luksusteenust, kahjustades seejuures vaba konkurentsi ja maksutulu, mida toovad riigieelarvesse bussifirmad,» seisab ühispöördumises.
Bussifirmade hinnangul paisutab Elroni juhtkonna plaan dotatsioonisummasid kolme uue luksustasemel reisirongi soetamiseks ning ohustab sellega tasakaalu Eesti transporditurul. «Maksumaksjate raha eest kavandatakse arendada reisirongi luksusteenust, kahjustades seejuures vaba konkurentsi ja maksutulu, mida toovad riigieelarvesse bussifirmad,» seisab ühispöördumises.
Enim ohus väikesed bussiliinid
Bussiettevõtted leiavad, et võimaldades Elronil pakkuda raudteel veelgi suuremas mahus bussivedudega samas hinnaklassis teenust, suretab riik ebavõrdse konkurentsiga välja isemajandavad väiksema tulukusega bussiliinid, mis on üle-Eestilise regionaalse tähendusega.
Nende hinnangul satub riik selle tulemusel olukorda, kus ka kaugliine teenindavad bussiettevõtted vajavad teenuse pakkumise jätkamiseks dotatsiooni. «Vastasel korral on tulemuseks liinide sulgemine, töökohtade kadumine, maksutulu langus ning välistatud pole ka osade bussiettevõtete tegevuse lõpetamine,» seisab kuue bussifirma ühispöördumises.
Bussiettevõtjad toonitavad, et ärilistel alustel tegutsevatel bussiettevõtetel ei ole võimalik konkureerida üledoteeritud rongiliiklusega. Nende sõnul on Elron viimase kolme aasta jooksul saanud dotatsioone ja abirahasid 95 miljonit eurot, mis on rohkem kui Estonian Air saanud on.
Võrdluseks toovad nad välja, et kui Elroni ärikulud kasvasid möödunud aastal üle 230 protsenti ning riiklik toetus ainuüksi tegevuskuludele kasvas viimase aastaga ligi 170 protsenti, jäid samas rongifirma äritulud 41 protsenti väiksemaks.
Reisijad maksavad vaid neljandiku rongipileti tegelikust hinnast
«Iga Tallinnast Tartu poole väljuv rong võtab riigieelarvest kaasa 1300 eurot. Neid väljumisi on aastas tuhandeid, dotatsioonikulud on miljonites. Iga rööbastele lisanduv dotatsioonivagun kasvatab riigi kulusid ning samaaegselt vähendab maanteetranspordist riigile teenitavaid tulusid,» seisab pöördumises.
Bussiettevõtjad juhivad tähelepanu, et rongiga reisija katab vaid ca 25 protsenti pileti maksumusest, ülejäänu on maksumaksja dotatsioon. Dotatsioonipiletitega annab Elron turule vale hinnasignaali, rikub Euroopa Liidu poolt sõnastatud «kasutaja maksab» põhimõtet ja osutab ebavõrdset konkurentsi samaväärset reisiteenust pakkuvatele eraettevõtetele.
«Ebavõrdse konkurentsi teravnemise tõttu satuks löögi alla ennekõike väiksemad regionaalse tähtsusega bussifirmad ja nende liinid, sest nende õlul on bussiühenduste pidamine paljude peatustega kohalikes ühendustes. Sektorist kaoks hulk töökohti ja transpordiühenduste vähenemine võimendaks kohalikke probleeme,» kirjutavad bussiettevõtted.
Rongiliiklust on küll vaja, kuid mitte nii suures mahus
Reisirongiliiklusel on bussiettevõtete sõnul ühistranspordisüsteemis oma koht, kuid luksuslike rongide ost on kallis ja ebaefektiivne viis reisiteenuse osutamiseks. «Rongiliiklus on juba täna majanduslikult ebatõhus ja veelgi kallimate «esimese klassi» rongide soetamine oleks maksumaksjale asjatult koormav,» toovad bussiettevõtted välja.
Ühispöördumise allkirjastanud bussiettevõtted leiavad, et doteeritud luksusteenuse pakkumine ei oleks kooskõlas Eesti ühiskondlike vajadustega, ei arvestaks riigieelarveliste võimaluste ja prioriteetidega, läheks vastuollu transpordi arengukava ning Euroopa Liidu transpordi üldiste arengusuundadega. Samuti märgivad nad, et sellega kahjustatakse Eesti riigi elanike huve nii maksumaksjate, kui ühistranspordi tarbijatena.