Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Juunis kahanes elektritootmine ligi pooleni mullusest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Aivar Õepa
Copy
Pildil hüdroelektrijaam Rootsis Porjusis.
Pildil hüdroelektrijaam Rootsis Porjusis. Foto: Hans Blomberg / vattenfall.com

Sisemaine elektritoodang langes juunis mullusega võrreldes 42 protsenti konkurentsis Põhjamaade elektritootjatega, teatas võrguoperaator Elering. Ettevõtte teatel on see viimaste aastate suurim langus Eesti elektritootmises.

Juuni elektritoodang oli kokku 540 gigavatt-tundi, tarbimise maht 574 gigavatt-tundi. Tekkinud defitsiit kaeti elektri impordiga Põhjamaadest.

Taastuvenergia toodang tõusis võrreldes mulluse juuniga kolm protsenti, moodustades toodetud elektrist 18,6 protsenti. Poole taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrist moodustas tänavustest headest tuuleoludest tingituna tuuleenergia, mille toodangu maht tõusis mullusega võrreldes 53 protsenti.

Märkimisväärset kasvu näitas Eesti elektrisüsteemi läbiv transiitvoogude maht, kasvades mulluselt 199 gigavatt-tunnilt 533 gigavatt-tunnini.

Baltimaade elektritoodang langes möödunud aasta juuniga võrreldes 22 protsenti, moodustades kokku 1115 gigavatt-tundi. Tarbimine oli kokku 1893 gigavatt-tundi, tõustes kahe protsendi võrra. Juuni bilanss jäi Baltimaades tervikuna 777 gigavatt-tunniga defitsiiti, mis on kokku 41 protsenti kolme riigi elektritarbimisest.

Läti tootis elektrit mullusega võrreldes enam kaks protsenti ning  toodang kokku oli 279 gigavatt-tundi. Tarbimine jäi Lätis 511 gigavatt-tunniga eelmise aastaga võrreldes samale tasemele.

Leedu elektritootmine kasvas 37 protsenti, moodustades kokku 297 gigavatt-tundi. Tarbimine kasvas kaks protsenti, ulatudes 808 gigavatt-tunnini. Möödunud aastaga võrreldes 11 protsendi võrra väiksem puudujääk moodustas tarbimisest 63 protsenti ning see kaeti suuremas osas impordiga Läti kaudu ning 43 protsendi ulatuses kolmandatest riikidest.

Põhjamaades kasvas elektritootmine üheksa protsenti 29,08 teravatt-tunnini ning tarbimine neli protsenti 26,81 teravatt-tunnini. Elektribilansi ülejääk oli 2,27 teravatt-tundi, mis on tunduvalt rohkem kui möödunud aasta juuni ülejääk. Põhjamaade toodangu kasv tugines Eleringi teatel heale hüdroressursi saadavusele.

Tagasi üles